Samba mahavõtmisel läks märuliks (täiend)
Kastepõld ütles, et politsei reageeris kumminuiade ja koertega ning ähvardas gaasi kasutada. Ta ei osanud pimeduse tõttu öelda, kas keegi ka viga sai või kinni peeti.
Vallavanem Tiit Madisson ütles BNS-ile, et samba mahavõtmisel rikuti kohalikku kalmistut, kus mälestusmärk asus. Samal kalmistul asuv mälestusmärk Nõukogude armee võitlejaile on praegustel andmetel alles.
Siseministeeriumi pressiteate kohaselt asusid mälestusmärgi juurde kogunenud inimesed valitsuse korraldust täitvaid pääste- ja politseiametnikke takistama ja kividega loopima.
“Politseinikud olid sunnitud ausamba eemaldamise korraldust täitvate päästetöötajate ja politseinike kaitseks kasutama kumminuiasid, kaitsekilpe ja — kiivreid ning enesekaitseks pipargaasi,” teatas ministeerium.
Esialgsetel andmetel sai kannatada kivirahe alla jäänud kraanajuht, kellele anti esmaabi. Teiste kannatanute kohta ministeeriumil neljapäeva hilisõhtul andmed puudusid.
Kivirahe alla jäid lisaks inimestele ka sündmuskohal viibinud 11 politseisõidukit ning päästeameti poolt samba eemaldamiseks kohale viidud kraana ja veoauto. Tehnikale põhjustatud kahju on ministeeriumi teatel hindamisel.
Politsei viis Lihulast Haapsalu politseijaoskonda ühe alkoholijoobes ja politsei korraldusi eiranud isiku, teatas ministeerium.
Valitsuse korralduse täitmise tagamiseks oli politsei kohale toonud lisajõudu Lääne politseiprefektuurist, märulipolitseist ja K-komandost. Kokku oli Lihulas 44 politseinikku ja üks politseikoer, teatas ministeerium.
Lihula mälestusmärk püstitati 20. augustil, sellel oli kiri: “Eesti meestele, kes sõdisid 1940-1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel”.
2002. aastal asus mälestusmärk Pärnus, kuid võeti maha pärast seda, kui oli püsti seisnud üheksa päeva ning toonane peaminister Siim Kallas oli selle avamist nimetanud äärmiselt kahetsusväärseks.
