Salakütid tapsid üle poolesaja looma

Salakütid tapsid eelmisel aastal üle poolesaja metslooma, tekitades sellega keskkonnale 600 000 krooni ulatuses kahju.

Keskkonnainspektsiooni andmetel on salaküttimine viimaste aastate jooksul siiski vähenenud, kuigi palju on raskeid rikkumisi, mille eest võib süüdlasele määrata kriminaalkaristuse, kirjutas Eesti Päevaleht.

Eesti Jahimeeste Seltsi asekantsleri Andres Lillemäe sõnul oli salaküttimise hiilgeaeg 1990. aastate alguses, kui metsast veeti veoautodega ulukeid otse vorstivabrikuisse. Ta lisas, et praeguseks on salaküttimist suurte trahvide ja tugevdatud kontrolli tõttu vähemaks jäänud.

Nii on kahjutasu karu tapmise eest kuni 30 000, põdra puhul 12 000 ning jänese eest kuni 1000 krooni.

Mullune kõmulisim salaküttimise lugu oli oktoobris, kui Puhja jahiseltsi kütt Valeri Sevastjanov tappis jahinõudeid eirates põdrajahil karu.

Tartu maakohus karistas meest viiekuulise vangistusega poolteise aasta pikkuse katseajaga, lisaks kaotas ta neljaks ja pooleks aastaks õiguse taotleda ära võetud relvaloa asemele uut luba.

Ka tuli Sevastjanovil maksta riigi tuludesse 3720 krooni sundraha ning keskkonnainspektsioonile 30 000 krooni loomastikule tekitatud kahju hüvitamiseks.