Salakaval tapja Eesti maapõues

Eesti maapind õhkab looduslikult radioaktiivset gaasi radooni, mille võimet põhjustada kopsuvähki ületab vaid suitsetamine.

Radoon on maapõues tekkiv looduslik radioaktiivne gaas, mis jõuab sõltuvalt erinevatest pinnasekihtidest suuremal või vähemal määral maapinnale. Eestis on radooni palju näiteks Põhja-Eestis, aga ka Kesk-Eestis karstialal, seletas ajakirjanikele kiirguskeskuse spetsialist Lia Pahapill.

Eesti on Euroopas radoonitasemelt kolmandal kohal. Meist eespool on vaid Soome ja Rootsi.

Eestis seni tehtud mõõtmistulemuste põhjal võib väita, et radoon meie elamutes põhjustab igal aastal ligikaudu 100 uut haigusjuhtu, seletas Kiirguskeskuse spetsialist Raivo Rajamäe. Eesti Vähiregistri andmetel tuvastatakse Eestis kopsuvähk aastas keskmiselt 700 uuel patsiendil.

Sissehingatud radoon ja tema lagunemisel tekkivad tütarproduktid tekitavad alfa-kiirgust, mis võib põhjustada hingamisteedes ja kopsus vähki. Kui tegemist on suitsetajaga, on oht jääda kopsuvähki pea 30 protsenti suurem.

Radoon pääseb hoonesse peamiselt pinnasest maja all ja ümber, ehitusmaterjalidest ning kraaniveest. Eesti põhjavesi on siiski vähese radoonisisaldusega ega kujuta tervisele ohtu.

Pinnasest satub radoon tubadesse koos ventileeritava õhuga. Kuna kütteperioodil on uksed ja aknad suletud, siis ruumide õhutamisel ja kütmisel tõmmatakse sisse rohkem majaalust õhku, mis on kontaktis pinnasega. Radoonisisaldused hoonetes ongi talvisel ajal suuremad. Soojal ajal pääseb välisõhk paremini tuppa, mis alandab radooni taset.

Radoon ohustab kõige rohkem inimesi, kes elavad keldriga eramutes või soklikorrustel. Kui kelder pole piisavalt korralikult ehitatud, pääseb radoon pragude kaudu majja.

Radooni saab hoones vähendada, kui sulgeda hoolikalt kõik praod ja parendada ventilatsiooni.

Radooni pole võimalik tajuda, ent seda on võimalik mõõta. Aastatel 1998-2001 läbi viidud riikliku uuringu Radoon Eestimaa elamutes kohaselt on Eesti radoonitasemed normis. Uuringus osales 515 elamut.

Lia Pahapilli sõnul on uuringus toodud radooni madal tase põhjustatud asjaolust, et enamus eestlasi elab tuult läbilaskvates paneelelamutes, mille vilets ehitus on omamoodi õnnistus. Paneelide vahel liikuv õhk viib radooni endaga kaasa.

Heaks peetakse, kui radoonitase on alla 200 bekerelli kuupmeetri (Bq/m3) kohta. Kiirguskeskus soovitab uute hoonete ehitamisel sellega arvestada. Vanade hoonete renoveerimisel on soovituslik, et radoonitase jääks alla 400 Bq/m3.

Kui radoonitase ületab 400 Bq/m3 kohta, on asi halb. Siiski vaid üks protsent mõõtmistulemustest ületas selle määra. Kõrgeim mõõdetud radoonitase oli 1040 Bq/m3.

Kiirguskeskus valmistab ette põhjalikumat ülemaalist radoonikaarti. See aitaks inimestel kontrollida, kas nende eluase on ohtlikus kohas, ja võtta vajadusel kasutusele kaitsemeetmed.

Praegu saab inimene kiirguskeskuse kaudu oma eluaseme radoonitaset ka ise mõõta. Selleks paigaldatakse koju kolmeks kuuks kaks mõõteseadet. See aeg on vajalik, et saada stabiilne keskmine radoonitase. Uuring maksab 1000 krooni ringis.