“Enteroviiruse põhilised sümptomid on kõhulahtisus ja kõhuvalu. Ta on viirusliku iseloomuga ja kergesti nakkav. Levib kas piisknakkusena või on fekaaloraalne ehk mustade kätega leviv. Tavaliselt läheb kiiresti mööda ja tõsiseid tagajärgi ei jäta, kui teda õigesti käsitleda,” ütles perearst Ilme Last SL Õhtulehele.

Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete nõuniku Agnes Jürgensi sõnul on viiruste sihtpunktiks ajukelme. Sooletrakti kahjustab viirus vaid teel ajukelmesse. “Õnneks kulgeb enteroviiruste tekitatud haigus enamasti kergelt. Inimese organism saab sellest ise jagu ja arsti juurde pole vaja minna. Kuid umbes ühel protsendil juhtudest arenevad nakatunuil tõsisemad sümptomid. Isegi ajukelmepõletik.”

Perearst Ilme Last soovitab haigeks jäänud laps lasteaiast või koolist koju jätta ja teha talle vedelikuteraapiat. “Oksendamise ja kõhulahtisusega kaotab laps palju vedelikku, seega tuleb seda asendada.”

Last tunnistas, et enteroviiruse vastu spetsiifilist ravi pole. “Ravida saab ainult näiteks palavikku, kõhulahtisust ja oksendamist eraldi.”

“Enamiku enteroviiruste vastu vaktsiini ja ravi pole, ravimitega saab leevendada vaid haigusega kaasnevaid kõrvalnähtusid,” ütles ka Jürgens.

Perearst Last nentis, et tänavu sügisel on inimeste organismid nõrgemad ning haigustele vastuvõtlikumad, kuna suvi oli päikesevaene. Eriti ohustatud on kaua suurtes kollektiivides viibivad lapsed.

Kuna enteroviirus levib peamiselt väljaheidete ja toidu kaudu, on selle levikut võimalik vältida hügieenipidamisega. Enne söömist tuleb käsi pesta, hoida köök puhtana ning hoolega pesta välismaiseid puu- ja juurvilju.

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on liikvel veel adenoviirus, paragripp ja RS-viirus. Gripihooaeg alanud ei ole.