Sajad tallinlased aitavad tänavakasse

Kuna Tallinna linnavõim ei ole mitme aasta jooksul suutnud lahendada aina suurenevat tänavakasside probleemi, on sajad linlased asunud hulkurloomi aitama oma jõu ja rahaga.

Erinevate spetsialistide hinnanguil elab Tallinnas hinnanguliselt 30 000-100 000 tänavakassi. Paljud neist kassidest on haiged, viletsad, täis kõikvõimalikke parasiite ning vahel üsna metsikud, sest on juba mitmendat põlve tänaval sündinud, kirjutab Postimees.

Linn on hulkurloomade arvu vähendamiseks sõlminud lepingu ASiga Teho, mis oma võimaluste piires püüab ning transpordib varjupaika 80–100 kassi kuus. Tänavaile jäävad endiselt aga kümned tuhanded loomad.

Viimase aastaga on lootusetust olukorrast inspireerituna ärganud terve hulk inimesi, kes organiseeritult ja süsteemselt sadu kasse tänavalt üles korjavad, oma raha eest terveks ravivad, vaktsineerivad, steriliseerivad ja loomadele seejärel kodu leiavad.

Eesti riiklikus sümfooniaorkestris viiulit mängiv Kaja Kiho on üks neist, kes juba aasta aega on suure osa oma vabast ajast heategevusega tegelenud. Koos paari teise südamliku (ja muuseas vägagi kõrgel ametikohal töötava) inimesega on ta üürinud kassidele eraldi korteri.

Praegu on Kiho hoole all kuus täiskasvanud looma ning 14 kassipoega, kes kõik ootavad endale head ja hoolivat omanikku. Aasta jooksul on ta koos kaaslastega päästnud niimoodi tänavailt üle saja kiisu.

Ligi aasta on kodutuid kasse päästnud ka Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Reet Allikvere. Šokeeritud olukorrast, mis valitses möödunud aasta lõpul Laagri varjupaiga kassimajas, võttis Allikvere esimese looma — raskelt haige kolmevärvilise emase kassikese, keda oli muu hulgas ka õhupüssist tulistatud.

“Sellest ajast alates on mul kodus olnud alati endised varjupaiga kassid ravil, poputamisel ja uut kodu ootamas,” nendib Allikvere. Kokku on kohtuniku perekond terveks ravinud ja kodu leidnud juba ligi 70 endisele hulkurkassile.

Loomi ei korja Tallinna tänavailt mitte ainult üksikisikud, vaid selleks on loodud isegi organisatsioone. Nii tegutseb pealinnas hüljatud kasside rehabilitatsioonikeskus, mis eestvedaja Jelena Bokina sõnul päästab aastas keskmiselt 300 hulkurkassi.

Kuna kohalike arv, kes on valmis võtma endale endist tänavakassi, pole veel piiramatu, siis otsib Bokina kiisudele uusi omanikke ka Soomest. Soomes tänavaloomade probleem puudub ning seetõttu leidub hulganisti heasüdamlikke põhjanaabreid, kes Eestis hüljatud kassidele uut võimalust pakuvad.

Kodutute loomade aitajate nimekiri on uskumatult pikk ning kõigi üleslugemine nõuaks erilehte. Nii kuulub abistajate ridadesse ka kinnisvarabüroo Sinukodu omanik Kadi Pedanik, kes sai samuti tõuke Laagri varjupaiga kasside olukorra nägemisest.

“Ma oksendasin ja nutsin vaheldumisi,” meenutab ta esmatutvust varjupaiga kunagise kassimajaga. Suvel üüris Pedanik oma hoole alla võetud kassidele kesklinna euroremonditud korteri ning on praeguseks uutele omanikele üle andnud seitse terveksravitud, vaktsineeritud ja steriliseeritud rõõmsat kiisut. “Valin tänavalt just kõige viletsamaid, kes kiiresti abi vajavad,” märgib Pedanik.

Noorim aktiivne tänavaloomade aitaja, kelleni Postimees jõudis, on 17-aastane Mariliis Roosi, kes oma vanemate toetusel ja kaasabil on paari kuu jooksul hooldanud ja ravinud 11 kassi. “Miks ma seda teen? Täpset vastust ma ei oskagi öelda. Lihtsalt miski sügaval sisimas ütleb, et nii on õige,” sõnab Roosi.