Lisaks sellele parandab piirileping veel seitse kohta, kust Eesti-Vene piirijoon vonkleb erilise ebaloogilisusega, kirjutab Postimees.

Kaheksa piiriõgvendust tähendab üle 200 hektari metsamaid ja soid, mida Eesti ja Venemaa pärast lepingu jõustumist vahetavad.

Kaardil ei tohi neid tükke enne lepingu allkirjastamist näidata.

“Inimeste liikumine muutub vabamaks ja teehooldus paremaks,” ütles Värska vallavanem Rein Järvelill.

Põlva maavanem Urmas Klaas märkis, et leping lõikab maha ühe piirielanike konnasilma.

Järvelill nentis, et üldist rõõmu see leping tema inimestele ei too. “Kindlasti on palju neid, kes tunnevad, et on petta saanud, et Eesti on mitte millegi eest loovutanud oma maa ja rahva.”

Seto Kongressi vanematekogu liige Ilmar Vananurm raiub aga, et neile on vaja hoopis Petserimaad, mitte Saatse saabast.