Saarts ütles Delfile, et Kadri Simsonil olnuks Keskerakonna peaministrikandidaadina mitmeid plusse, kuid ka suuri miinuseid.

"Simson oleks suutnud Keskerakonna taha tuua ilmselt uusi potentsiaalseid valijaid, tekitada parteist värskemat kuvandit ja parandada Keskerakonna koalitsioonikõlbulikkust. Teisalt - Keskerakonna püsivalijates oleks Simsoni asendamine Savisaarega tekitanud segadust ja mõjunud otsekui taandumisena vihatud paremerakondade ja väidetavalt viimaste teenistuses oleva põhivoolumeedia surve ees," tõdes ta.

"Selline allaandmine pole paljude meelest Keskerakonna stiil. Eriti just venekeelsetel valijatel oleks olnud raske mõista, miks seatakse äkki erakonna peaministrikandidaadiks jõulise Savisaare asmel neile vähem tuntud noor naispoliitik."

Saartsi sõnul on toimunu tüüpiline just liidrikesksetele erakondadelele, kus paljud võivad juhi suhtes olla kriitilised, kuid kartus juhi võimaliku taandumise ja sellega kaasneva määramatuse ees on niivõrd suur, et välistatakse igasugused radikaalsed muutused.

"Lisaks sellele ei tasuks ka alahinnata erakonnas valitsenud traditsioone: Keskerakonnas on erakonna esimees alati olnud peaministrikandaat ning juhatusel on väga raske talle kätt ette panna, kui ta seda soovib olla nüüdki," lisas politoloog.

Saarts tõi välja, et Keskerakonnas on olnud läbi ajaloo arvukaid lõhesid ja parteist on lahkunud mitmed prominentsed poliitikud.

"See, et uus lahkumiste laine on tulekul, näib praegu olevat üsna tõenäoline," tõdes ta. "Igal juhul on nüüd Ratasel ja tema toetajatel hea ettekääne nägu säilitades parteist lahkuda. Võimalik, et kogu aktsioon oligi mõeldud selleks, et näidata avalikkusele ning erakonnakaaslastele: "Näete, tahtsime muutust, aga läks nii nagu alati, ja mis meil muud üle jääb, kui parteid vahetada"."

Keskerakonna mainet ja toetust toimunu Saartsi sõnul väga palju ei mõjuta. "Partei lojaalsetele toetajatele oli Savisaare kinnitamine peaministrikandidaadiks pigem nende usku kinnitav rõõmusõnum."

Samas tõdes politoloog, et Keskerakonna toetusel on juba aastaid teatav lagi ees olnud: "Lojaalsed valijad on partei taga nagunii, kuid uusi valijarühmi on järjest raskem juurde saada. Keeruline on muidugi öelda, kas Simsoni saamine peaministrikandidaadiks oleks oluliselt uusi toetajaid juurde haaranud, seda enam, et samas püsi risk, et nii kaotatakse püsivalijaid," nentis ta.

"Keskerakond jätkab seega esialgu ilma suuremate vapustusteta, kuid peidetud sisepinged on ka kõrvaltvaatajatele selgelt näha. Keskerakonna juhid üritavad suuremaid tülisid ja lõheseid vähemalt enne valimisi ära hoida. Kas see õnnstub, seda näeb. "