Saaremaast võibki saada ühtne omavalitsus

Saaremaal eile toimunud 14 omavalitsuse kohtumise tulemusena lepiti kokku, et esimese sammuna ühinemise suunas määravad vallad initsiatiivgrupi liikmed ja koostatakse tegevusprogramm.

Samuti pöördutakse siseministeeriumi poole taotlusega ühinemiskoordinaatori ametikoha loomiseks.

"Kohtumisel tõdeti ühiselt, et vanamoodi jätkata enam ei saa," sõnas Kuressaare linnapea Hannes Hanso. "Väiksusest hoolimata tuleb omavalitsustel täna tegeleda väga paljude teemadega – haridusest sotsiaalküsimusteni välja," märkis ta.

Hanso tõdes, et muudatused pole küll kerged ega populaarsed, kuid siiski vajalikud, et säilitada olemasolevat ja tagada arengusuutlikkus.

Saaremaa väikevaldade hetkeolukorra näitlikustamiseks märkis Lümanda vallavolikogu esimees Mart Maastik, et ühest küljest on tore mängida väikest kuningriiki, ent teisalt tõstatub küsimus, mis selle moodustab?

"Kas on mõtet tegutseda vallana, kus pole kooli ega lasteaeda ja olla maksumaksja palgal, või hoolitseda selle eest, et maksumaksjate elu paremaks läheks?" küsis Maastik.

Tema hinnangul peaks jätkusuutlikus omavalitsuses olema vähemalt 5000 maksumaksjat, et üleval pidada kooli, lasteaeda jm esmatasandi asutusi ning et säiliksid vahendid investeeringuteks. Praeguse seisuga on 80 prostenti omavalitsustest aga väiksemad.

Kohtumisel ei osalenud ainsatena Saaremaa omavalitsustest Pöide ja Muhu valla esindajad.

Kuresaare linn algatas ühinemise teema käesoleva aasta mais, saates Saaremaa valdadele ettepaneku alustada läbirääkimisi ühtse omavalitsuse moodustamiseks maakonna territooriumil.

Ettepanekule eelnes aprillikuine omavalitusjuhtide kogunemine Kuressaares, kus oli arutluse all, kuidas teha koostööd ning tõstatati küsimus, kas Saaremaal on valdade ühinemine vajalik.