“Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt jäi Saaremaal vähipüük keelatuks, kuna pole veel selge, kas Põduste jões ja Laugi peakraavis on vähikatk veel alles,” ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus, kirjutab Eesti Päevaleht.

Maaülikooli vähiteadlane Margo Hurt märkis, et praeguste andmete kohaselt pole vähikatk Põduste jõestikust mujale levinud. “Tõenäoliselt on katk veidi ülesvoolu liikunud, kuid olukord on sisuliselt sama mis eelmisel aastal,” sõnas Hurt.

Tõsine laastamistöö

Teadlane osutas, et vähikatku-uuringud Saaremaal jätkuvad ning enne sügist peaks olukorrast täpsem ülevaade olema. “Vähemalt praeguse seisuga on jõestikus osa vähke elus. Mõnes mõttes on see hea, teisalt halb — kui vähid on säilinud, on tõenäoliselt ka katku tekitajad alles,” tähendas Hurt.

Vähiteadlase sõnul võib vähipopulatsioonidel katku laastamistööst taastumine aega võtta kuni 20 aastat. “Kas haiguse tekitajad on säilinud, selgub augusti lõpus,” ütles Hurt.

Eestis tervikuna on vähiteadlase sõnul vähivarud olnud võrreldes kunagiste aegadega viimastel aastatel stabiilselt madalseisus . “Viimase aastakümne jooksul on veekoguti esinenud nii vähipopulatsioonide kasvamist kui ka kahanemist, kuid vähivarudest rääkides on vähikatku jõudmine Saaremaale kahtlemata kõige kurvem sündmus,” ütles Hurt. “Veekogusid, kus vähki leidub, on palju, kuid vaid üksikutes on neid rohkem. Enamasti püüki tasuval määral pole.”

Vähipüük on tänavu augusti algusest kuu lõpuni lubatud Harju, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas.

Vähipüügiõigus üheks ööpäevaks maksab 30 krooni. Keelatud on püüda vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni on alla 11 sentimeetri.