Saaremaa sadamas on tänavu peatunud vaid üks reisilaev
Kui võtta arvesse 200 miljoni krooni suurust investeeringut, mille riik 2006. aastal Saaremaa sadama rajamiseks tegi, ja aastate jooksul seal tegelikult peatunud 37 ristluslaeva, on tulemus jahmatav: iga laeva vastuvõtmine on riigile maksma läinud 5,4 miljonit krooni ehk üle 340 000 euro. Sel aastal on Tallinna sadamale kuuluvas Saaremaa sadamas peatunud kõigest üks laev ja suve jooksul on neid tulemas veel kaks. Järgmiseks aastaks tehtud broneeringud lubavad tuua Küdema lahe ääres asuvasse Ninase külla 15 turiste vedavat alust.
Kuigi Tallinna sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand rääkis veel merepäevade ajal sellest, kuidas Vanasadamas peatuvate turistide arv kasvab lähiaastatel poole miljonini, siis tunnistas ta ka kohe, et Saaremaal ei lähe asjad nii hästi, kui loodeti. „Saaremaa on selgelt kruiisinduses täiesti uus sihtkoht ja siiani toimib see endiselt ainult suurte linnade vahel. Me eeldasime, et Saaremaa tõmbab turiste oma atraktiivsusega, aga praegu pole selles ulatuses asjad käima läinud,” ütles Kaljurand. Samuti ei käi sadamasse ühtegi regulaarliini, mida Ninasel samuti oodati.
Mitme takistuse tõttu on nüüd pikalt üritatud laiendada Saaremaa sadamat ka kaubavedudele sobilikuks, kuid selle vastu on nii kohalik kogukond, kes kogub internetis lausa üleskutsega sadama rajamise vastu allkirju (ninaseleappi.eu), kui ka keskkonnaamet, kes ei andnud juuni algul detailplaneeringule kooskõlastust. Mustjala valla maatalituse juhataja Ilmar Pungari sõnul on planeering eilsest alates avalikul väljapanekul.
Ootavad planeeringut
„Ainsa kaebuse oleme me siiani saanud sadama naabrilt, kelle arvates võib minna müra liiga suureks. Nüüd on planeeringusse ka müratõkkesein sisse pandud ja mure lahendatud,” kinnitas Pungar.
Ain Kaljurand kinnitas, et riigile kuuluv Tallinna Sadam AS ei pea Saaremaalt kaubavedude alustamiseks tegema mingeid lisainvesteeringuid, sadamaalale planeeritakse ainult tootmismaa krundid ja edasine on juba ettevõtjate teha. „Püüame maksimaalselt kasutada juba tehtud investeeringuid ka ettevõtjate tarbeks ja luua sinna ka väikese kaubakäitlemise ekspordi tarbeks.” Kaljurand lisas, et kui detailplaneering saaks augustiks-septembriks vastu võetud, võiks juba järgmisel aastal midagi valmis olla.KommentaarJüri-Ott Salm
Eestimaa looduse fondi tegevjuht
Kui Saaremaale reisisadamat planeeriti, olime kohe algul selle vastu. Nii Eestimaa looduse fond kui ka Eesti roheline liikumine vaidlustasid sadama rajamise otsuse kohtus, kuid riigikohtuni me välja ei läinud. Siis vaidlesimegi tervikmõjude hindamise üle, mil ametiasutused kinnitasid meile, et sadam jääb ainult reisisadamaks. Juba siis tundus see ebareaalne ja nüüd kuulemegi kaubasadama planeerimisest ja lõpuks siis hinnatakse ka tervikmõjusid (keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne on siiani heaks kiitmata – toim).
Sadama laienemisega muutub ka mereliiklus intensiivsemaks, kuid meretõrjevalmidus on terves Eestis väike, rääkimata Saaremaast. Kui seal midagi juhtub, tuleb tõrjevahendeid transportida mandrilt. Selle ajaga võib õlireostus juba väga kaugele levida.
Juba paar aastat tagasi menetles keskkonnainspektsioon Saaremaa sadamast ühe puidulastiga laeva väljumist, mis ei olnud mitte kuidagi planeeritud ega lubatud. Siis tunnistas ka Tallinna sadam, et nad tõepoolest rikkusid eeskirju.
