„Arvestades kohtumise õhkkonda, ei näe ma põhjust, miks ta peaks seda tegema,” lausub Rüütel Postimehele.

Samas ei soovinud Rüütel arvustada Vene presidendi asepressiesindaja Dmitri Peskovi esmaspäevaseid sõnu, et piirileping koos suhete poliitilise deklaratsiooniga tuleks sõlmida mais Moskvas. „Meie oleme president Putiniga oma jutud selleks korraks ära rääkinud,” põhjendas Rüütel.

Eesti on 10. mail tippkohtumisel esindatud, aga enne seda oleme valmis võõrustama Vene välisministrit Eestis ja sõlmima sel ajal ka piirilepingu, lausus Rüütel. ”Oma ettepanekut tehes ütlesingi Putinile, et kui seekordsele tippkohtumisele Moskvas jääks ratifitseerimiskirjade vahetamine, oleks see ka Venemaale sobilik variant. Tal ei olnud vastuväiteid,” lausus Eesti president.

”Me ei rääkinud kohtumisel sellest, et jagada MRP-le hinnangu andmine ajalooliseks ja juriidiliseks,” lausus Rüütel. „President Putin väljendas hukkamõistu MRP suhtes.”

Rüütel meenutab, et NSV Liidu rahvasaadikute kongress otsustas tunnistada juba 1989. aastal salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks.

Ent kas siis Putin rääkis midagi MRP tühistamisest või oli see Rüütli hilisem sõnavääratus?

„Pärast üle kahe tunni kestnud kohtumist tuli jagada rohkelt välkintervjuusid vaheldumisi nii eesti kui vene keeles. Kui mõnel puhul olen kasutanud mõnevõrra erinevat sõnastust, siis palun sellesse mõistvalt suhtuda. Üldine mõte on ju samaks jäänud — MRP ja sellest tulenenud tegevused tuleb hukka mõista,” seletab president.