Rüütel loobus avatud nimekirjadest

President Arnold Rüütel jättis kolmapäeval välja kuulutamata seadusemuudatuse, mille kohaselt valitakse Eesti esindajad Euroopa Parlamenti avatud nimekirja kohaselt.

“Selline muudatus loob küll õigusliku aluse rahva tahte arvestamiseks, ei anna aga valijatele kindlust, et nende poolt eelistatud kandidaat asub ka tegelikult neid Euroopa Parlamendis esindama,” põhjendas Rüütel oma otsust. Tal oli kolmapäeval seadusemuudatuse üle otsuse langetamiseks viimane päev.

Riigipea lisas: “Leian, et Euroopa Parlamendi valimine, mis loob võimaluse osalemiseks Euroopa tuleviku kujundamisel, on vastutusrikas väljakutse nii poliitikutele kui ka rahvale. Seetõttu arvan, et rahva esindajate Euroopa Parlamenti valimise protseduur peab olema selge, kõigile mõistetav ja kindlustama rahva tahte elluviimise.”

Presidendi samm tähendab, et riigikogu peab seadusemuudatuse üle vaatama. Kui riigikogu oma seisukohta ei muuda, peab vaidluse lahendama riigikohus.

Riigikogu kinnitas Isamaaliidu algatatud seadusemuudatuse 11. veebruaril. Avatud nimekirju, mis tähendab kandidaatide reastumist vastavalt antud häälte arvule, toetas 61, vastu oli 29 saadikut, erapooletuks ei jäänud keegi. Vastuhääled andsid Reformierakonna ja Rahvaliidu esindajad, kes pöördusid ka presidendi poole palvega seadus välja kuulutamata jätta.

Presidendi otsust kritiseeris Res Publicasse kuuluv riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Tema sõnul allus president poliitilisele survele, teatas ETV Aktuaalne Kaamera. Rüütel oli enne presidendiks valimist Rahvaliidu liige.

Rahvaliitlane Jaak Allik on öelnud, et avatud nimekirjade meetod koormab valijaid ning pole seega vajalik. “Valija demokraatlik õigus ja ülesanne neil valimistel peaks olema otsustada, millise erakonna ning millise europarlamendis oleva fraktsiooni maailmavaade on talle usaldusväärsem, mitte aga teostada personaalset valikut selle maailmavaate esindajate vahel, kus erakonna sisevalik on ju ilmselgelt teadlikum,” sõnas Allik riigikogus.

Seaduse järgi oleks reastatud europarlamendi valimistel erakondade nimekirjad ümber saadud häälte järgi ja seega osutuvad valituks parima tulemuse saanud kandidaadid. Kehtiv seadus näeb ette suletud nimekirja, mis tähendab, et valituks osutub see kandidaat, kes on erakonna poolt nimekirjas ettepoole pandud.

Presidenti nõustavate õigusteadlaste hinnangul ei olnud ole avatud nimekirjad sätestanud europarlamendi valimiste seaduse muudatustes juriidiliselt otsest vastuolu põhiseadusega.

Seaduse väljakuulutamist takistada püüdvad poliitikud meenutasid, et 2002. aasta juulis tunnistas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium põhiseadusega vastuolus olevaks sama aasta 6. mail jõustunud kohaliku omavalitsuse valimise seaduse.

Muude asjaolude hulgas märkis kolleegium, et kuigi põhiseadus ei keela valimisreeglistiku muutmist vahetult enne valimisi, ei pea kolleegium demokraatlikuks selliseid vahetult enne valimisi tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks.