Rüütel kiirustab rahvusliku kokkuleppega
Tema sõnul määratakse umbes kolmeleheküljelises dokumendis tuleviku huvides prioriteedid, millest elanikud ja edaspidi valitsust moodustavad ja hiljem eelarvet koostavad parteid peaksid ühiselt lähtuma.
Tõenäoliselt veebruaris arutlusele tuleva ja võimaluse korral alla kirjutatava memorandumi neli põhilist punkti on demograafia, haridus, majanduslik turvalisus ja võimude ülesehituse ning vahekorra õiguslikud alused.
Presidendi nõunik ja töögrupi koordinaator presidendi kantselei poolt Andra Veidemann ütles, et need punktid peaksid olema ühiskondliku arutelu keskne teema, mis paneksid aluse kokkuleppe sisulisele kirjutamisele.
“On selge, et eri gruppidel pigistab king eri kohtadest,” ütles Veidemann. “Nüüd tuleb aga kokku leppida, millest ollakse nõus loobuma, kuid mis on see, millest tulevikus saaksid kõik rohkem kasu.”
Saarniit ütles, et memorandumiga viidatakse vajadusele selgelt paika panna seadusandliku ja täitev- ning muu võimu vahekord. Tema sõnul on põhiseaduslikud institutsioonid justkui paigas, aga kohati võib tegelikust elust aru saada nii, et võim on eelkõige koalitsiooninõukogu käes, kes otsustab riigi elu kõige tähtsamaid küsimusi. “Põhiseaduse järgi on võim rahva käes, aga kelle käes ta siis tegelikult on?” küsis Saarniit.
Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige Sirje Endre lausus, et kui dokument kirjutatakse samas vaimus, mida peidab endas sõnapaar rahvuslik kokkulepe, saab seda kahel käel toetada.
“Mõistagi saan hetkel, mil pole memorandumit näinud, toetada vaid ideed. Olen poliitikas nii kogenud, et tekstis võib sees olla hea alge, kuid dokument tervikuna ei pruugi sellist vaimustust äratada,” ütles Endre.
Eri grupid on aastate jooksul proovinud kokku kirjutada väidetavalt kuni 65 memorandumit.
