“Kohati oli auke nii tihedalt, et kaardistada tuli lihtsalt kahjustatud alad,” ütles Saarte Häälele muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangert.

Muinsuskaitsja sõnul on ebaseaduslike kaevamistega oluliselt rikutud mälestise teaduslikult läbiuurimata kultuurkihti. Saaremaa ajaloo uurimise ja arheoloogia valdkonna seisukohast tähendab see, et suur hulk teavet on jäädavalt kadunud.

“Me ei tea, kust kohast ja milliseid leide on välja võetud. Linnuse kultuurkihi kahjustamine teeb ka edasise uurimise keeruliseks ning tervikpilti linnuse ajaloost on väga keeruline kokku panna,” märkis ta.

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Keidi Saks kuulis Kärla Lihulinna rüüstamisest augustis. Kangert ja Saks leidsid auke nii linnuse vallil, nõlvadel kui ka õuealal.

Valdavalt olid kaeved paar-kolmkümmend sentimeetrit sügavad, kohati poolemeetrised ja kuni paari labida laiused. Osa aukudest oli uuesti mättaga kaetud, osaliselt lahti jäetud.