Ruuben Kaalep rassistide konverentsi tagasisidest: loomulikult häiris erakonda, et Delfi seda üritust otseselt rassistlikuks nimetas

 (149)
Ruuben Kaalep
Ruuben KaalepFoto: Hendrik Osula

EKRE poliitiku Ruuben Kaalepi sõnul ei kritiseeritud erakonnas tema visiiti USA rassistide konverentsile, vaid seda, et Delfi üritust rassistlikuks nimetas. Ka EKRE riigikogu fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas toetas täna Kaalepit.

Mida te juutidest arvate?

Mina pooldan iga rahva rahvuslust ehk juutide rahvusriiki Iisraeli näol.

Kas olete nõus nendega, kes ütlevad, et holokaust toimus ja seal tapeti kuus miljonit inimest?

See on ajalooteema, selle üle peaks ajaloolased vaidlema. Ma pooldan sõnavabadust ja võimalust arutada, kui suured need numbrid olid, kuus miljonit või vähem.

Peavoolu ajaloolased ütlevad, et vaidlus on ammu läbi ja kuus miljonit on enamvähem täpne number.

Jah, peavoolu ajaloolased tõesti arvavad seda.

Kas te jagate peavoolu seisukohta või olete natuke skeptiline?

See on ajaloolaste teema. See ei puutu poliitikasse. Meie seisukohalt ei ole oluline võtta selles küsimuses seisukohta.

Ja isiklikku arvamust teil selles osas pole? Ajalooküsimustega te ei tegele?

Mitte poliitikuna.

Kust jookseb poliitiku ja eraisiku vahe?

See on huvitav küsimus. Meie eesti rahvuslaste ja euroopa rahvuslaste jaoks ei ole see küsimus oluline. Mis juhtus teises maailmasõjas, näitab väga selgelt vajadust rahvusriikide järele, sest kõik need konfliktid olid etnilised konfliktid, mis tekkisid olukorras, kui eri rahvused olid sunnitud elama koos multikultuursetes riikides, kus riigipiirid ei kattunud rahvuste piiridega.

Seotud lood:

Peale teist maailmasõda tehti Kesk-Euroopas korralik etniline puhastus ja sakslased aeti Saksamaale. Kas see oli õigustatud lahendus, mis tõi kaasa rahu?

Ei olnud. Praegu me ei peaks euroopasiseselt etnilisi piire muutma hakkama, et rahu oleks tagatud. Me ei pea hakkama taga ajama ajaloolist õigust Rumeenia ja Ungari või Saksamaa ja Poola vahel.

Ungari rahvuslased Jobbiku nimelisest parteist tahaksid küll osasid oma maid naaberriikidelt tagasi. Kuidas seda olukorda lahendada?

Nad peavad selle omavahel lahendama, aga praegu sellega tegelemine on rumal, kuna kõik Euroopa rahvad seisavad silmitsi massiimmigratsiooniga, mis on meile palju suurem oht kui kõik need omavahelised konfliktid. Nendega saame tegeleda pärast, kui saame kinnitada endale, et Euroopa rahvad jäävad püsima.

Kujutame, et praegune immigratsioonilaine lõppeb ja tekib küsimus, kelle all peaksid olema ungarlaste enamusega alad Slovakkias. Millise seisukoha peaksime meie võtma?

Eesti ei peakski seisukohta võtma.

Las sõdivad omavahel ja meie oleme võitjate poolt?

See on ka halb lahendus. Loodan, et selliseid konflikte eurooplaste vahel, nagu on aastasadu olnud, on tulevikus vähem. Võib-olla praegune immigratsioonikriis ja Euroopa rahvuslaste koostöö selle vastu aitab tulevikus neid ära hoida. Näeme selgemalt Euroopa identiteeti.

Euroopas on ju päris mitu piirkonda, kus riigi ja rahvuse identiteedid ei kattu. Kus on lahendus?

Lahendus tekib ise, seda ei saa ülevalt peale suruda.

USA valgete rahvuslaste seas on lahkarvamus, kas ka juudid on valged ja kuidas neisse suhtuda. Kui tõsine see tüli on?

Jah, kõigi nende teemade üle võib arutada, aga nagu ütlesin, ma pooldan iga rahva rahvuslust. Kas juudid on valged või mitte, ei muuda mu arvamust küsimuses, kas neil peaks olema oma rahvusriik või mitte.

Kui juutide rahvusriik on Iisraelis, siis mida peaksid tegema need juudid, kes elavad väljaspool seda, näiteks Eestis?

Ma ei leia, et Eestis oleks siinne juudi kogukond praegu mingiks probleemiks.

Et las elavad rahulikult edasi?

Jah. Tean isiklikult mitut Eesti juuti, kes on EKRE toetajad. Mul on nendega väga hea läbisaamine.

Samas kolis hulk eestlasi Soome. Kas see on halb, sest soomlased ei saa enam elada sajaprotsendilises soomlaste rahvusriigis, sest sinna on tekkinud mingi hulk eestlasi?

See on loomulikult halb. See on Eesti seniste valitsuste majanduspoliitika tulemus, et nii palju eestlasi on pidanud Eestist emigreeruma. Kokku umbes 100 000 viimase kümne aasta jooksul. Meie erakonnal on väga selge plaan, kuidas Eestist lahkunud eestlased saaksid leida Eestis töökohti ja saaksid Eestisse tagasi pöörduda.

Loe veel

Kas Soome rahvuslastel oleks põhjust olla pahane, et nii paljud eestlased kolivad Soome ja see vähendab seal soomlaste osakaalu ja toob kaasa kes teab mida?

See on natuke rumal küsimus. Küsimus on selles, et esiteks on see Eestile halb, et meilt rändab töökam osa inimesi välja. Teiseks ma ei leia, et Soomele oleks mingit väga suurt kasu, kui terve eesti rahvas sinna rändab.

Kui ütlete, et iga rahvus peaks elama oma kodumaal, siis soomlastel peaks ju olema õigus olla pahane, et nii paljud eestlased sinna kolivad?

Jah, oleks.

Inimesi kolib ka muudel põhjustel. Näiteks mida teha, kui mõned eestlased kolivad Hispaaniasse, sest seal on hea soe?

Ma ei ole kunagi kusagil öelnud, et kõik rahvusriigid peaksid 100 protsenti koosnema ühest rahvusest. On täiesti loomulik, kui on väikesel hulgal vähemusrahvuseid riigis. Samamood, kui mainisin valgeid Euroopa rahvusriike, siis see ei tähenda, et need peaksid olema sajaprotsendiliselt valged. Kui Eestis on mõni neeger, siis see ei ole eesti rahvuse püsimisele mingi oht. Küsimus on massides. Kui meil on praegu Eestis eestlasi 70 protsenti, mis on selgelt rahvusriigi kohta üsna kriitiline number. Me ei peaks mingit uut massiimmigratsiooni Eestisse lubama.

Milline on talutav piir?

Talutav piir ongi 10-30 protsendi vahepeal. Oleneb sellest, millised on demograafilised suunad. Kui Rootsis on praegu immigrante kusagil 25 protsenti ja prognoosid näitavad, et aastaks 2050 ületab see 50 protsendi piiri, siis Rootsi on ilmselgelt üle piiri läinud. Rootsi põlisrahvus jääb vähemusse.

Kui praeguse põgenikekriisi raames võetakse süürlasi vastu 500 ja mitte rohkem, siis see on ju seega täiesti talutavuse piirides?

Probleem on selles, et see loob pretsedendi. Me tuleme praegu Euroopa Komisjoni nõudmistele vastu, ega immigratsioonikriis ei lõppe selle aastaga. Igal aastal tuleb üle Vahemere üha rohkem migrante. Kui oleme algul selle kohustuse võtma, peame iga aasta neid järjest rohkem vastu võtma. Selles on probleem. Siis impordime Eestisse Lääne-Euroopa riikide olukorra.

Isegi, kui uusmigrante oleks 13 000, oleks see vaid üks protsenti Eesti rahvaarvust.

Esiteks, kuna tegemist on eestlastest palju erinevamate inimestega kui on venelased, siis kui meil on 13 000 inimest ühes Tallinna linnaosas, siis on selge, et seal on suur etnilise konflikti oht. Meil ei ole lihtsalt vaja seda. Me peaksime üritama migratsioonikriisi kohapeal rahastama, rahastades põgenikelaagreid Vahemere lõunarannikul ja püüdma Süüria kodusõja taoliste konfliktide tekkimist takistada.

Tallinna mitmetes linnaosades elavad eestlased ja venelased läbisegi ja ei ole suuri konflikte. Miks te arvate, et süürlastega suuri konflikte tekiks?

Suuri konflikte ei ole, aga teatud hõõrumine on. Kui 9. mail käia Tallinnas ringi, siis on eestlasel tihti tunne, et ta ei ole oma kodus, ei ole teretulnud, kui teatud linnaosad on täis inimesi Georgi lintidega, kes tähistavad sisuliselt Eesti okupeerimist. Sama Narvas ja Sillamäel, sinna sattunud eestlane satub suure tõenäosusega hätta, kui ta vene keelt ei oska.

Samas, kui Tallinnast pärit eestlane läheb sõpradega reede õhtul maakoha kõrtsi ja üritab kohalikele naistele külge lüüa, on ka peksasaamine üsna tõenäoline. Mis seal siis vahet on?

Nad räägivad ikka sama keelt.

Kas see teeb peksasaamise kuidagi leebemaks?

Neil on suurem võimalus asi ära lahendada. Seal ei teki ürgset etnilist enesekaitseinstinkti, seal on lihtsalt ühe küla ja teise küla poisid. Eestlaste ja venelaste vahel on see midagi suuremat, see on hõimutunnetus.

Kui pühapäeval ilmus Delfi artikkel teie reisist Ameerikasse, siis kas suhtumine erakonnas oli toetav või kriitiline?

Loomulikult häiris erakonda, et artiklis nimetasite otseselt seda üritust rassistlikuks ja tsiteerisite SPLC-d, Ameerika vasakäärmuslikku mõttekoda, justkui see oleks objektiivne allikas. Aga oleme sellega harjunud, sest Delfi ja Eesti Päevaleht on väga palju selliseid äärmiselt mitteneutraalseid, EKREt väga halvas valguses näitavaid artikleid avaldanud.

Muud tagasisidet te ei saanud?

Me loomulikult arutasime läbi, kuidas me vastame teiepoolsetele rünnakutele.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare