Rummo sõnul tegelevad Eestis kehavälise viljastamisega kolm kliinikut: Feritilitas, Tallinna keskhaigla naistekliinik ja Elite kliinik, mis suudavad teha aastas kuni 1500 kehavälist viljastamist.

“Kõik kehavälised viljastamised ei anna tulemust, kuid umbes 600 lisasündi võib sellest küll tulla. Kui sellele lisada vanemapalga seadusest oodatavad 400 lisasündi, siis võib järgmisel aastal Eestis sündida tuhat last rohkem,” ütles Rummo neljapäeval ajakirjanikele.

Rahvastikuministri sõnul on Eestis 10 000-20 000 paari, kes on kehavälisest viljastamisest huvitatud.

Valitsus muutis neljapäeval haigekassa tervishoiuteenuste nimekirja, lisades sinna muu hulgas kehavälise viljastamise. Seni oli nimekirjas vaid embrüo siirdamine ehk kehavälise viljastamise teine etapp. Edaspidi kompenseerib haigekassa ka sellele eelneva etapi.

Kehavälist viljastamist kompenseerib haigekassa kuni 35-aastastele naistele maksimaalselt kolmel korral ning selle omaosalusmäär hakkab olema 30 protsenti ehk ligikaudu 2000 krooni. Üks kehavälise viljastamise protseduur maksab 7712 krooni.

Lisaks muutis valitsus hinnakirjas koolitervishoiuteenuse piirhinda, tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike veoteenuste piirhindu ning lisas uue teenusena geriaatrilise seisundi hindamise.

Muutuste tõttu kasvavad haigekassa kulutused 47 miljoni krooni ulatuses ning hinnatõusu ja uute teenuste katteks suunatakse täiendavalt laekunud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa.

Muutused hakkavad kehtima 1. jaanuarist.