“Minuga kaasas viibinud Eestis resideerivad välisriikide suursaadikud ning teised diplomaadid võisid oma silmaga veenduda, et pole tõesed väited, nagu oleks Eestis elavatel kodakondsuseta isikutel raske Eesti kodakondsust omandada,” teatas Rummo oma nõuniku vahendusel BNS-ile.

Ministri sõnul on tegelik probleem see, et inimesed ei oska kasutada neile antud võimalusi.

Näiteks saavad pärast 1992. aastat sündinud alla 15-aastased lapsed, kelle vanemad on kodakondsuseta, Eesti kodakondsuse, milleks tuleb vaid esitada vanemate avaldus.

“Ometi on seda võimalust kasutanud alla kolmandiku neid, kellel selleks õigus on,” lisas Rummo. Tema hinnangul näitab koolides korraldatud kampaania, et senisest umbusust ning infoblokaadist ollakse üle saamas.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa ning Rummo algatusel toimuvas projektis võetakse Eesti põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam esmakordselt koolides vastu ka lõpueksameist eraldi.

Uus võimalus võtab õpilastelt hirmu, et kui nad seda eksamit ei soorita, võiks neil kool lõpetamata jääda, lisas Rummo nõunik.

Pärast eesti keele riigieksami ning põhiseaduse ja seaduste tundmise eksami sooritamist on kodakondsuseta lapsed täitnud kõik Eesti kodakondsuse omandamiseks vajalikud tingimused.

Laupäeval toimub eksam Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Tartus ja Võrus, kokku kümnes koolis. Sügisel on plaanis hõlmata sellega enamik Eesti koole, kus õpib kodakondsuseta lapsi.

Üldse õpib Eesti koolides 28 328 kodakondsuseta last, neist 8604 eesti õppekeelega koolis ja 19 724 vene õppekeelega koolis. Projekti viib läbi riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, eksamiks vajalike materjalide trükkimist toetab integratsiooni sihtasutuse välisabiprojekt, mille rahastajad on Soome, Norra, Suurbritannia ja Rootsi.