Kuigi ruhnlased on harjunud pidevate transpordikatkestustega, on sellesuvine olukord täiesti erakordne. Ettevõtjad on turismihooaja alguses, mille jooksul teenitakse enamus oma aastatulust, elatisest ilma jäetud. "Tunneme end kui kala vees. Elame siin müüri taga. Toidutegemise asemel lihvime laudu ja värvime maja aga ega see raha sisse ei too, nii hullu olukorda nagu praegu on, pole varem olnud", ütles Liise talu perenaine Luise-Maria Jõers täna Delfile.

"Igal suvel on probleemid olnud, aga nüüd on ikka viimane tilk karikas. Ruhnlased on ikka täiesti endast väljas. Asi ei tohiks enam nii jätkuda- see laev tuleb välja vahetada või teine laev varuks võtta," kommenteeris Ruhnu Puhkemaja peremees Andres Ella. Tema sõnul pole küsimus ainult selles, et hooaja alguses on sissetulek ruhnlastelt ära lõigatud, vaid küsimärgi all on usalduse elu võimalikkuse vastu saarel üldiselt.

Ruhnu saare elanike aasta sissetulek on suures osas sõltuvuses suvisest turismist, mis toimub sisuliselt kahe suvekuu jooksul.

Buldersi talu peremees Kaarel Lauk on riigis pettunud."Me elame Ruhnu saarel ikkagi nagu riigi garantiiga, ehk riik on antud garantii, kui on võtnud seaduse alusel transpordi korraldamise enda kanda. Ühemõtteliselt tundub, et see garantii ei kehti praegu," kommenteeris Lauk täna Delfile.

Ruhnu talu perenaise Katrin Elleri sõnul koostatakse veel korralikku kirja kogukonna, sh ettevõtjate poolt, kus on toodud välja ajaloolised Ruhnu ühendusega soetud probleemid ja kuidas neid probleeme võiks lahendada. "Ettepanekud on üsna kohe paberile tulemas", lubas Eller täna Delfile.

Kümned Ruhnu aktiivsed elanikud saatsid valitsusele esmaspäeval pöördumise, kus palusid laevaühenduse kohest taastamist ja praegu liinil sõitva laeva Runö asendamise kaalumist. Saare peal elab ametlikult 60 inimest aga reaalselt on saarega tihedalt seotud ikkagi umbes 130 inimest, eelkõige turismiäriomanikud, põllumajandustootjad ja saareelanike mandril koolis käivad lapsed, kes kõik halva ühenduse all pidevalt kannatavad.