Ruhnlane seljatas solgivaidluses vallavalitsuse
Laugu sõnul sundis teda Buldersi talule oma reoveepuhasti rajamise mõttele teadmatus, kui kalliks võib kanalisatsiooniteenus ruhnlastele reaalselt maksma minna. “Veevärk on meile kuldaväärt asi, sest joogivee probleem oli saarel väga terav, aga ehitatud ühiskanalisatsiooni nimetan ma lauslolluseks,” rääkis Lauk ajalehele Meie Maa..
Aastaringseid tarbijaid tuleb tema teada saarel kokku vaid 15-20 ja sellepärast läheb ühise süsteemi ülalpidamine tohutult kalliks. Kui palju täpselt teenus ruhnlasele maksab, ei ole siiani aimu. “Volikogus on jutuks olnud, et kaugelt üle 100 krooni kant, mis teeb kordades rohkem kui inimesed mujal maksavad,” kurtis Lauk. AS Kuressaare Veevärk juhatuse liige Ain Saaremäel lausus, et Ruhnu vee- ja kanalisatsioonitrassi hindadega on plaanis tegelema hakata novembris. “Ilma vallapoolse toetuseta teenust ei osuta. Teisiti see mõeldav ei ole, sest seal on väike tarbijaskond,” ütles Saaremäel. Ta nõustus, et omahind tuleb Ruhnul kallim kui mujal, kuid lõpphind tarbijale pidi kujunema samaks, mis teistes Saaremaa valdades. Samas ei osanud ta veel öelda, milline saab olema reaalne hind teenuse eest Ruhnu elanikule.
Saaremäel ei pidanud oma puhasti rajamist otstarbekaks, see läheb tema hinnangul kokkuvõttes kallimaks kui kanalisatsioonitrassi teenuse kasutamine. “Ruhnult sai mitu korda küsitud, kas te ikka tahate seda asja. Kogukond nõustus,” nentis Saaremäel. Ta oli kindel, et kusagil ei teki olukorda, et kõik trassiga liituvad. “Ikka on inimestel omad soovid ja selle vastu ei saa,” möönis Saaremäel.
Ruhnu vallavalitsus keeldus 9. märtsil Buldersi talule bioloogilise puhasti ja imbsüsteemi rajamiseks projekteerimistingimusi väljastamast, sest keskkonnaekspertide hinnangul säilib heitvete pinnasesse immutamisel põhjavee reostamise oht. Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas asuti seisukohale, et kuna Ruhnu veevarustuseks planeeritud Devoni veekompleks on nõrgalt kaitstud ja pinnaveed võivad imbuda sügavamatesse veekihtidesse, on veepuhasti kasutamine ääretult ohtlik. Biopuhasti ei taga valla arvates piisavat reostuskaitset, sest Buldersi kinnistu jääb küla puurkaevu kaitsetsooni ja külas puudub reovee eelvool. Kaarel Laugu sõnul puuduvad vallas kehtivad planeeringud ja muud maakasutust korraldavad õigusaktid ja dokumendid, mis keelaksid või välistaksid oma maale nõuetele vastavat puhastit ehitamast. Laugu meelest sunnib vallavalitsus seadust eirates inimesi ühinema ühiskanalisatsiooniteenusega ja piirab ebaseaduslikult tema õigust ehitada oma maale puhasti ning kaebas vallavalitsuse otsuse kohtusse.
Tallinna halduskohus leidis, et Laugu poolt määratletud reoveekogused jäävad tunduvalt allapoole lubatud immutusnormi ja tühistaski seetõttu Ruhnu vallavalitsuse otsuse. Riik lubab kaitsmata ning nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 10 kuupmeetrit vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Laugu prognoosi järgi võib tema talu puhul suurim kogus olla aga kuni 1,5 kuupmeetrit ööpäevas. Ühtlasi kohustas kohus vallavalitsust Laugu taotlust uuesti läbi vaatama.
Ruhnu vallavanema Aare Sünteri sõnul ei ole veel otsustatud, kas vald kaebab kohtuotsuse ringkonnakohtusse edasi. “Kolmapäeval toimub vallavalitsuse istung. Seal arutame, kuidas edasi käitume. Kohtuotsus meid millekski suureks ei kohusta, kui ainult veel kord oma protokolliline otsus üle vaadata,” lausus Sünter. Ruhnu vallavalitsus ei ole teinud tema kinnitusel siiani liitumist kellelegi kohustuslikuks.
“See on Kaarel Laugu enda tõlgendus. Kui ta soovis oma õuele imbväljaku väljaehitamiseks projekteerimistingimusi, siis vallavalitsus soovitas tal põhjalikult kaaluda, kas tingimustes, kus maja lähedale on välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassi liitumispunkt, on otstarbekas rajada õuele isiklik imbväljak,” täiendas Sünter. “Otsust lubada ehitada või mitte, ei ole langetatud.
Mis puudutab vee- ja kanalisatsioonisüsteemi vajalikkust, siis see ehitati pinnase ja põhjavee kaitseks. Muidu oleksid kaevud solgivett täis olnud,” lisas ta. Vallavanemale jääb arusaamatuks, kust võttis Lauk eespool mainitud 100-kroonise hinna kuupmeetri kohta.
