Rosimannus: loodetavasti ei mäleta varsti keegi, et meil sõitsid logisevad trammid

 (27)
Pärnu maantee – Liivalaia tänava ristmikul asfalteerimistööd
Pärnu maantee – Liivalaia tänava ristmikul asfalteerimistöödFoto: MARI LUUD

Tallinna trammiliikluse kaasajastamiseks ja keskkonnasäästlikuks muutmiseks on riigile kuuluv sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) septembri alguseks välja maksnud 4 535 105 eurot, mis on veerand kogu toetussummast.

"Meie jaoks on oluline, et enamus töid oleks selle aasta talveks valmis ja et järgmise aasta sügisest oleksid kõik valitsuse tehtud kvooditehinguga ostetavad trammid käigus. Loodetavasti kahe aasta pärast ei mäleta enam keegi, et kunagi sõitsid 3. ja 4. liinil vanad, logisevad ja ebaefektiivsed trammid," selgitas Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu esimees Keit Pentus-Rosimannus.

Projekti raames uuendatakse trammiteed ja kontaktvõrgud 3. ning 4. trammiliinil. Trammiteed  viiakse täies mahus betoonalusele ning varustatakse spetsiaalse isolatsioonimaterjaliga, et vähendada vibratsiooni ja müra, mis linnaruumis on eriti oluline.

Tööd on jaotatud kahte ossa: Pärnu maanteel Vineeri, Vana-Lõuna ja Tondi lõigul saavad tööd valmis 2014. aasta hilissügiseks ning 2015. aastal on tööd kavas Lasnamäe ja Majaka tänaval ning Peterburi teel. Viimati valminud teelõik Liivalaia tänav - Vabaduse plats avati tavaliiklusele septembri alguses. Tööd jätkuvad Liivalaia tänava ja Tondi vahelisel lõigul.

Tallinna trammiliikluse kaasajastamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist toetatakse KIKi kaudu kokku 18,9 miljoni euroga ja raha selleks tuleb Euroopa Ühtekuuluvusfondist (ÜF9. Tänu projektile vähenevad trammitaristu hoolduskulud ning luuakse eeldused uute, keskkonnasõbralike trammide kasutuselevõtuks.

Tervikuna on riik Tallinna trammiliikluse kaasaegseks muutmisse investeerinud kokku ligi 60 miljonit eurot tänu millele saavad kaks keskset ja südalinna läbivat liini mugavaks ja keskkonnahoidlikumaks. See on osa eesmärgist tuua kõik Tallinna trammiliinid eelmisest sajandist kaasaega ning pikendada trammiliin kuni lennujaamani.

Prognoosi kohaselt kasvab uute trammide ning infrastruktuuri parendamise koosmõjul trammikasutajate arv aastas 3% võrra. Lisaks vähenevad CO₂ emissioonid summaarselt rohkem kui 52 tuhande tonni võrra 20 aasta perspektiivis võrrelduna stsenaariumiga, kus trammid asendatakse sõiduautodega.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare