Karistusseadustik ei näe ette, et vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitanud juhile saaks selle eest määrata kriminaalkaristust, teatas riigikogu pressitalitus.

“Praegune regulatsioon võimaldab osadel alkoholijoobes juhtidel pääseda kergema karistusega ning on arusaadav, et see ei ole seaduse mõttega lõpuni kooskõlas ning riivab nõnda ka inimeste õiglustunnet,” märkis õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. Ta lisas selgituseks, et täna saab õnnetuse põhjustanud joobes juht väita hiljem, et ta tarbis alkoholi õnnetuse järgselt.

Liiklusseadus näeb liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest ette väärteo korras karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.

„Komisjon soovib kuulata ära praktikute ja ministeeriumide seisukohad liiklusseaduse § 226 tänase regulatsiooni ja kohaldamispraktika kohta ning otsustada võimalike seaduse muudatuste üle,“ ütles Pikhof.

Õiguskomisjoni istungile on kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti esindajad.

Teema tõstatus pärast seda, kui riigikogu liige Dmitri Dmitrjev pääses purjuspäi autojuhtimise kriminaalasjast. Ekspertiis tuvastas, et riigikogu keskfraktsiooni liige Dmitri Dmitrijev oli avarii hetkel tarvitanud alkoholi, kuid ei saa kindlalt väita, et tal oli kriminaalne joove. Seetõttu lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse ja annab materjalid politseile väärteomenetluse läbiviimiseks.

Kriminaalmenetlus Dmitri Dmitrijevi suhtes alustati karistusseadustiku joobes juhtimist käsitletava paragrahvi tunnustel, kuna Dmitrijev sõitis 6. jaanuaril oma autoga teelt välja ning avarii järgselt haiglas võetud vereanalüüs tuvastas tal kriminaalse joobe. Dmitri Dmitrijev kahtlustatavana oma süüd ei tunnistanud ning selgitas, et ta tarvitas alkoholi pärast avariid.