Pärast 27 riigijuhi kuus tundi kestnud kohtumist ütles peaminister Taavi Rõivas ajakirjanikele, et arutelul tehnilistesse detailidesse ei mindud, vaid arutati, milline on ülejäänud EL-i riikide hoiak, kui Suurbritannia järgmine valitsus otsustab esitada EL-ist lahkumise avalduse.

„Ühelt poolt ütlesime, et meil pole võimalust neid survestada, samas turud teevad seda meie eest ja liigseks venitamiseks ei ole järgmisel valitsusel võimalust,“ sõnas ta. „Teiseks leppisime kokku, et EL-iga suhtlemine ei saa ühelegi kolmandale riigile, nagu ka brittidele tulevikus, olla saiast rosinate noppimine. Peab arvestama sellega, et kui nad soovivad olla osa vabast turust, siis peavad rakenduma ka kõik muud vabadused. Ei saa olla nii, et võtame endale ainult hüved ja kohustused jäävad teistele.“

Kohtumisel tunnistati ka, et Euroopa Liit ise pole ka päris süüst puhas, et asjad on nii läinud. „EL on pidanud tegelema mitmete kriisidega ja võib olla jäänud mulje, et need kriisid on põhjustatud EL-i poolt. Tegelikkus on risti vastupidine,“ kinnitas Rõivas. „Nii mõnegi kriisiga nagu võlakriis ja rändekriis, oleks eesliini riikidel ilma EL-ita palju raskem toime tulla. Seda peame inimestele paremini selgitama. Nagu Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on öelnud: paljud teavad mida on vaja teha, aga nad ei tea, kuidas saada pärast seda ka tagasi valitud, siis ma arvan, et peame selle väite ümber lükkama. Peame rohkem seletama inimestele, mis on need asjad, mida nad EL-ist võidavad. EL-ile ei ole paremat alternatiivi.“