Rõivas: sotsiaalministeerium nõustub riigikontrolli ettepanekuga reformida eripensione
Riigikontrolli tehtud pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi kommenteerides ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas, et nõustub mitmete riigikontrolli tehtud märkuste ja ettepanekutega.
„Mis puudutab pensioniea tõstmisesse, siis seda otsustas riigikogu viimati küllalt äsja – 2010. aastal. Sama otsusega sai seadusesse kirjutatud ka valitsusele ülesanne analüüsida hiljemalt 2019. aastaks vanaduspensioniea mõju pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele. Konkreetne aastanumber sai kirjutatud sinna põhjusega, et siis on olemas piisavalt andmeid pensioniea tõstmise mõjudest järelduste tegemiseks,“ ütles minister Rõivas.
Sotsiaalministeerium peab samuti vajalikuks mitmeid riigikontrolli soovitusi, mis puudutavad pensioniikka jõudvate tööl käivate inimeste nõustamist ja ümberõpet. Rõivase sõnul on vastavad tegevused juba ka plaanis Euroopa Liidu uue rahastusperioodi ajal ning nende elluviimiseks on ette nähtud 38 miljonit eurot. „Niisamuti on töövõimereformi elluviimiseks planeeritud 198 miljonit eurot.“
Sotsiaalministeerium nõustub igati riigikontrolli ettepanekuga reformida eripensione, väljateenitud aastate pensione ja soodustingimustel vanaduspensione. Sotsiaalministeerium jätkab käimasolevaid läbirääkimisi sise-, justiits-, ja kaitseministeeriumiga, et liikuda edasi juba alustatud eripensionide reformiga.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles ka, et riik jälgib pidevalt ühiskonna arengu kohta tehtavaid prognoose ning vajadusel parandatakse süsteemi.
„Hea näide on käimasolev töövõimereform, mis aitab töövõimetuspensionäridel tulevikus oluliselt paremini oma töökohta hoida või uut leida. Töövõimereform on kavandatud prognooside pealt, tuginedes teadlaste, spetsialistide ja sihtgruppide endi soovitustele,“ märkis sotsiaalminister.
Riigikontrolli täna avaldatud auditi kohaselt soodustab praegune pensionisüsteem varajast pensionile minekut ega taga, et inimesed töötaksid isegi vanaduspensioni eani. Pensionifonde iseloomustab olematu konkurents ja nullilähedane reaaltootlus, kuid väga kõrged valitsemistasud. Samas ootavad Eesti inimesed endiselt ekslikult, et hakkavad tulevikus riigilt suurt pensioni saama.
Riigikontroll analüüsis, kas riik on teinud vajalikud otsused, et tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Tulemused aga näitavad, et kuigi riik on otsustanud tõsta 2026. aastaks üldise pensioniea 65 eluaastale, ei ole edasisi samme pensionisüsteemi kestlikkuse tagamiseks tehtud. Veel on märkimisväärne, et alates 2008. aastast on Eestis töövõimetuspensionile minejaid rohkem kui vanaduspensionile minejaid. Näiteks 2012. aastal hakkas vanaduspensioni saama 8853 ja töövõimetuspensioni 10 099 inimest.
