"Mis mind on tugevalt häirinud, on see konkreetne kvoodi ettepanek," sõnas Rõivas, ja lisas, et kui ta esimest korda konkreetsest Eestisse soovitatud pagulaste arvust kuulis, tundis ta, et keegi on teinud selles metoodikas kas arvutusvea või - nagu nüüdseks on selgunud - väga tugeva loogikavea.

Rõivas soovitab Exceli tabelit 

"Olen täiesti nõus selle valemijaotusega, et võetakse 80 protsendi ulatuses arvesse kombinatsiooni Eesti osalust Euroopa Liidu SKP-s ja rahvaarvus. Aga see 10 protsenti, mis võtab arvesse tööpuudust, võtab arvesse Eesti ühe protsendi tööpuudusest absoluutnumbris samaväärsena Saksamaa ühe protsendiga tööpuudusest. Ma arvan, et igaüks teab, et Saksamaa on oluliselt suurem riik kui Eesti, ja võtta lihtsalt tuimalt protsenti ilma baasi arvutamata, näitab, et valemi koostamisel on tehtud arvestatav loogikaviga. Ja kui teha selliseid ebaõnnestunud ja kehvasti arvutatud valemeid ja tuua neid avalikkuse ette, siis pigem võib saavutada mitte ainult Eesti ühiskonnas, vaid ka mujal, sellise vastupidise reaktsiooni soovitule," sõnas Rõivas.  

Peaminister lisas, et olukorras, kus Eesti rahvaarv on Euroopa Liidu rahvaarvust 0,24 protsenti, Euroopa Liidu SKP-st toodetakse Eestis 0,14 protsenti ja Euroopa Liidu tugifondidest saab Eesti tuge 0,65 protsenti, on Eestile soovitatud põgenikekvoot 1,76 protsenti peaaegu kümme korda suurem arv kui rahvaarvu või sisemajanduse kogutoodangu protsent Euroopa Liidus. "Kui vaadata, kuidas selle numbrini jõuti, ei ole tegemist arvutusveaga, vaid minu hinnangul loogikaveaga," ütles Rõivas. "Mõnikord visatakse nalja, et Eestis juhitakse riiki Exceli tabeliga ehk tehakse väga palju arvutusi. Mulle tundub, et selle ettepaneku koostajad oleks võinud kas Excelit või kalkulaatorit või vähemalt paberit ja pliiatsit kasutada."

Kõrvaltvaatajaks jääda ei saa 

Rõivas lisas, et loomulikult ei saa Eesti ignoreerida seda, et Vahemere-äärsetes riikides on tegemist väga tõsise kriisiga ning kui Eesti tahab, et ka meie riigi mured oleksid teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele arusaadavad, tuleb leida endas tugevust ja mõista ka teiste riikide muresid. Rõivas rõhutas, et on oluline, missugusel kujul on pagulaste aitamine Eestile jõukohane ning selle kallal töötatakse valitsuses. "Aga minu isiklik tunnetus on see, et kõrvale jääda ei saa: ei märgiliselt, ei sisuliselt poleks see õige."

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) täiendas peaministrit mõttega, et enne, kui hakatakse rääkima, kas Eesti on võimeline vastu võtma üle 300 sisserändaja, tuleb välja selgitada põhimõte, kuidas neid otsuseid langetatakse. 

"Kui keegi teine hakkab meie eest otsustama, mis meie maal toimub, siis sellel ei ole väga pikka perspektiivi. Mis puutub reaalseid võimalusi, siis me oleme sotsiaalministeeriumis teinud analüüsi, kui palju on vaja vahendeid ja mis on meie võimalused. Aga me ei hakka sellega praegu kaasa minema, lahendame kõigepealt seda küsimust õigest otsast. Ja see õige ots on, kuidasmoodi üldse Euroopas langetatakse üldse neid otsuseid."

Tsahkna lisas, et on väga tähtis, et Eesti omaks täna siin väga ühtset positsiooni. "Nagu Rõivas ütles, et me oleme valmis aitama, aga me peame tegema seda vabatahtlikult, ise otsustades."