Rõivas rääkis riigikogulaste küsimustele vastates, et kuigi Eesti on olnud peale okupatsiooni iseseisev riik ja saanud ise oma hariduspoliitikat kujundada juba tõesti enam kui 23,5 aastat, siis see kord, et gümnaasiumides hakatakse eri aineid just praegu kehtiva korra järgi õpetama eesti keeles, on ikkagi üsna uus.

"Seetõttu öelda, et me saaksime juba teha selliseid lõplikke järeldusi selle kohta, kas see süsteem toimib või ei toimi, ma arvan, oleks natuke ennatlik," rääkis Rõivas.

Peaministri sõnul pole tal, õpetajate, kes on venekeelsetes koolides, eesti keele oskuse parandamisee, neile kursuste korraldamise ja nende motivatsiooni tõstmise vastu midagi.

"Vastupidi, ma arvan, et need sammud on õigustatud ja kui haridus- ja teadusminister on nendega tegelenud, on ta väga õigesti teinud, nendega tulebki tegeleda. Lihtsalt küsimus on selles, et mitte väga ammu, umbes kuu aega tagasi, lisandus nende teemadega tegelemisele see poliitiline retoorika, et vähendame eesti keele õpetamist gümnaasiumiastmes. See on see osa kogu sellest plaanist, millega minul on väga raske nõustuda, sest see annab hoopis vastupidise signaali," ütles Rõivas.

"See annab sellise signaali, et eesti keele õpetamine ei ole enam sama vajalik kui varem ja tegelikult ei peagi eesti keelt oskama. Seda signaali, ma usun, me tegelikult anda ei taha," lisas peaminister.