"Sanktsioonide kogumõju Eesti põllumajandusele ei saa olema märkimisväärne, kuid samas pole mõtet luua ka illusioone, et see ei mõjuta konkreetseid ettevõtteid," rääkis Rõivas valitsuse pressikonverentsil.

"Piirangute sätestamine tähendab, et Venemaa lettidel kahaneb valik drastiliselt ning hinnad tõusevad. Kodumaised tootjad kogu nõudlust täita ei suuda ja ega nad suuda ka pikemaajaliselt. Kõige suurem kannatustekandja on tavalised Venemaa inimesed," usub Rõivas.

Venemaa sanktsioonide mõju Eesti toidutööstusele on Rõivase sõnul vara öelda. "Kõige suurem osakaal on piima eksport, 24 protsenti. See on aga märgatavalt väiksem kui eksport EL-i. Lihatoodete eksport Venemaale moodustab 5,5 protsenti ja köögiviljade oma üle ühe protsendi liigub Venemaa suunal.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev teatas täna, et Venemaa keelas veiseliha, sealiha, puuviljade, linnuliha, juustude ja piima sisseveo Euroopa Liidu riikidest, USA-st, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.

Piirangud hakkavad kehtima alates 7. augustist aastase tähtajaga. Embargo ei puuduta lastetoite.