Rõivas paarisaja miljonilistest lubadustest: meil on terve rida väikeseid, kuni viie miljoni suuruseid katteid
Peaministrikandidaadi Taavi Rõivase sõnul on uue valitsuse lubaduste katteallikateks vaja riigil leida juurde umbes üks kuni kaks protsenti riigieelarvest ehk kuskil paarsada miljonit eurot. Katteallikatena nähakse aga peamiselt juba välja käidud aktsiiside tõusu ja maksusoodustuste kaotamise ning asendamise kõrval ka terve rea väiksemaid, kuni viie miljoni suuruseid rahasüste.
Rõivas ütles saates "Terevisioon", et kui vaadata praegu antud lubadusi, siis nende seas on neid, mis suurendavad inimeste sissetulekut, kui ka neid, mis jätavad rohkem raha tasku.
Katteallikatest rääkides ütles aga Rõivas, et suurematest katetest, nagu näiteks alkoholi-ja tubakaaktsiisi tõus või erimärgistatud kütuse maksuerandid (välja arvatud põllumajanduses ja väikelaevadel kasutava kütuse osas), on juba räägitu, kuid on ka palju väiksemaid, kuskil ühe kuni viie miljoni suuruseid allikaid, mida on väidetavalt leitud. Näitena tõi Rõivas välja Eesti Loto reklaamiõiguste laiendamisest tuleneva lisatulu ning vähemalt 15 miljonit soovitakse leida ministeeriumide finantsjuhtimise parandamisest.
Suurusjärk, mida aga oleks vaja uute lubaduste katteks leida, on Rõivase sõnul kuskil ühe kuni kahe protsendi juures riigieelarvest ehk umbes paarisaja miljoni euro piires.
Kuigi Rõivase sõnul on olemas ka juba katteallikatest tabel, siis lõplikult pannakse eelarve kokku siis, kui on olemas värske suvine majandusprognoos, mille põhjal hakatakse tegema siis eelarvet. Rõivas lisas, et tegelikult on suurem osa eelarvest nende arutelude käigus juba paika saanud.
Saatejuhi küsimusele, et mis saab aga siis, kui majandusprognoos on halvem, kui loodetakse, vastas Rõivas, et siis tuleb olukorda kriitiliselt hinnata. Siiski arvas peaministrikandidaat, et taskaalus eelarve puhul peaks jääma võimalused sellises olukorras hakkama saada.
Katteallikaid täpsemalt näeb avalikkus Rõivase sõnul loodetavasti järgmise nädala alguses, kui need on saanud mõlema erakonna juhatuste heakskiidu.
Rääkides ministrite ja ministeeriumide süsteemi muutusest ütles Rõivas, et see plaan on tegelikult küpsenud valitsusel päris pikka aega. Ministrikohtade muutmisega soovitakse muuta riigijuhtimine paindlikumaks, dünaamiliseks ja rohkem eluga kaasaskäivaks.
Me ei seo jäigalt ministerid ainult ministeeriumi piiridega, ministrid juhivad ikka valdkondi, ütles Rõivas. Eelkõige on selline uus jaotus Rõivase sõnul vajalik, et saaks ühtlasemaks jagatud ministrite vastutusalad ning et riik saaks rohkem pöörata tähelepanu suurtele valdkondadele nagu majandus ja sotsiaalvaldkond.
Peaministrikandidaat ei nõustunud ka väitega, nagu oleks mõned ministrid nüüd portfellita. Rõivas kinnitas, et kõik ministrid saavad olema võrdselt ja igaüks vastutab enda valdkonna eelarve eest. Lõplik ministrite koosseis selgub aga hiljemalt järgmise nädala alguses, kui on ära olnud sotside ja Reformi juhatuste koosolekud ja kandidaadid on saanud enda heakskiidu.
