“Reformid Kreekas on endiselt vältimatud ning otsus lükata rahvusvaheline abipakkumine tagasi muudab olukorra kriitiliseks,” ütles Rõivas ja lisas, et Kreeka olukorra lahendamiseks on nüüd jäänud on veel ainult halvad ja veel halvemad valikud. “Ootame, et Kreeka valitsus mõistab olukorda ning näitab üles otsustavust ja tegutsemist juba lähitundidel,” sõnas Rõivas. 

Rõivase sõnul ei aita abiprogrammist küsitava referendumi toel keeldumine Kreekal kuidagi finantsinstitutsioonidelt raha saada ega aita kuidagi kaasa olukorra lahendamisele ehk majanduse jätkusuutlikuks muutmisele. “Finantsturgude reaktsioon tõestab, et märkimisväärselt on suurenenud ebakindlus nii rahvusvaheliselt kui ka Kreeka riigi rahandusliku ja majandusliku tuleviku suhtes.” 

Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on teisipäeva õhtuks kutsunud kokku euroala valitsusjuhtide kohtumise. Eesti koos teiste euroala liikmete ja institutsioonidega teeb Rõivase sõnul kõik vajaliku, et hoida euroala stabiilsust. “Lähipäevil on selleks oodata ülitihedat tööd euroala ja EL juhtide poolt nii rahandus- kui ka peaministrite tasandil,” lisas Rõivas.

Pentus-Rosimannus: Kreeka peab näitama initsiatiivi

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus referendumil niivõrd koheseid drastilisi tagajärgi ei näe, küll aga tõi ta välja vajaduse jätkata kiiresti sisulise tööga ja otsida võimalusi kriisi lahendamiseks.

„Kreeka referendumi järel on vastutus lahenduse pakkumiseks Kreeka valitsusel, sest mida pikemana püsib segane periood, seda halvem kreeklastele endile. Eilse referendumi tulemus ei too kaasa koheseid tagajärgi rahvusvahelisel tasandil ja sellele peab järgnema Kreeka valitsusepoolne kiire ja sisuline initsiatiivivõtt,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Eesti ja ka teiste euroala riikide soov on ministri sõnul teha kõik vajalik, et tagada eurotsooni stabiilsus. Sel nädalal seisab nii rahandus- kui peaministritel sel teemal ees tõsine töö.