"Kutsun üles mõtlema, kas me tahame Eestit, mis on rohkem üksteise vihkamisele suunatud või tolerantsusele suunatud," kõrvutas Rõivas. "See on veelahe, mis on tarvis ületad. Mina isiklikult arvan, et Eesti ühiskond võiks olla tolerantsem."

Peaministri sõnul võiks me erinevusi rikkuseks pidada ja mitte kutsuda inimesi üles üksteist mitte sallima.

Rõivas rääkis, et 99,5 protsenti nendest, kes on kooseluseaduse potentsiaalne sihtgrupp, on kõige tavalisemad heteropaarid, kellest paljud või mõned tahavad oma lähedastele sotsiaalset garantiid pakkuda. Ta rõhutas, et vaid mõned nendest paaridest, kes kooseluseadusega sellised õiguse saava, on samasoolised.

Rõivas rääkis, et sõltumata sellest, kas kooseluseadus on või ei ole, samasooliste paaride suhteid olematuks ei muuda.

"Kui me teame, et meie ühiskonnas on soov oma kooselu registreerida, siis tuleb nendele inimestele see võimalus pakkuda, et ka nende sotsiaalsed garantiid oleks tagatud," kõneles Rõivas. "Kui algatatakse selle vastu suured kampaaniad, siis minu hinnangul kutsub see üles ühiskonda lõhestuma ja mitte sallima teineteist ning ma ei pea neid üleskutseid õigeteks."

Peaminister polnud nõus ajakirjanike väitega, et üht või teist eelnõu püütakse riigikogus enne valimisi läbi suruda. "Parlamendis on arutelu ja küllap on kõigil riigikogu liikmetel kujunenud oma seisukohad, kas olla eelnõu suhtes toetav või vastu."

Peaministri sõnul on ka meeleavaldus oma arvamuse väljendamise võimalus, kuid ta oli skeptiline pühapäevaks Toompeale kooseluseaduse vastu kavandatud meeleavaldusel osalejate suure arvu suhtes.

Ka kaitseminister Sven Mikser ütles, et kuulab kerge imestusega ajakirjanikke rääkimas eelnõu läbisurumisest. "Parlamendi saadikud peaksid kuulama oma südametunnistuse häält ja lähtuma oma tõekspidamisest," soovitas ta. "Juhul kui hääletatakse nii punast kui rohelist, siis on alati võimalik öelda, et üks või teine hääletab rahva enamuse tahte vastu."

"Kui ma oleksin parlamendi liige, siis ma hääletaksin kooseluseaduse poolt, sest see lahendab teatud vähemuse reaalselt elus eksisteerivaid probleeme, kitsendamata teiste õigus," ütles Mikser ja lisas, et rahvusvaheliselt on tava, et vähemuste õigustega seotud küsimusi ei lahendata rahvahääletusel.

Mikseri sõnul on küsimus selles, kui kõrgeks väärtuseks me peame ühiskonnas sallivust ja tolerantsust. "Seaduseelnõu mahahääletamine oleks Eesti ühiskonnale tagasilöök," ütles Mikser ja lisas, et seda seisukohta väljendas ka president riigikogu sügisese istungjärgu avaistungil peetud kõnes.

Peaministri sõnul on normaalne, et kõikides küsimustes ei olegi parlamendil rahva enamuse toetust. "Paljude inimeste jaoks on tegemist neutraalse eelnõuga, sest see ei mõjuta neid," ütles Rõivas. "Pelgalt sellepärast, et mõned inimesed on teistsugused kui teie või mina, ei tohi me öelda, et neile me ei anna selliseid õigusi nagu on meil."

Eesti ühiskonna suunamine suurema sallivuse suunas on valitsusjuhi hinnangul õige tee. "Ka mina, sarnaselt kaitseministriga, kui ma oleks riigikogu liige, hääletaksin selle eelnõu poolt," ütles Rõivas.