"Peaminister David Cameron andis Ülemkogul teada, et tema ei saa oma riigi nimel Euroopa Liidust lahkumisavaldust esitada ning selle üle otsustamine jääb tema järglasele ehk uuele valitsusjuhile, kes eeldatavasti asub ametisse sel sügisel," lausus Taavi Rõivas. "Eesti austab seda soovi, sest meie vaatenurgast on kiire otsuse asemel märksa olulisem, et protsessi tulemusel sünnib hea ja kaalutletud otsus, mis võimaldab Ühendkuningriigil jääda Euroopa Liiduga lähedastesse suhetesse."

Peaminister Rõivas rõhutas komisjoni istungil, et Eesti ja Euroopa huvides on, et see suhe jääks igal juhul võimalikult lähedaseks. "Näen ka teiste Euroopa Liidu valitsusjuhtide ja riigipeade soovi, et omavahelistes suhetes jätkuksid ka liidu neli põhivabadust – inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumine," selgitas ta. "Kuid loomulikult sõltub palju sellest, millist suhet Euroopa Liiduga soovib järgmine Ühendkuningriigi valitsus."

Peaministri sõnul jõuti 27 liikmesriigi kohtumisel üksmeelele, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevases suhtes peab olema tasakaal vabaduste ja kohtustuste vahel. "Näiteks on väga selge seos ligipääsul siseturule ja Euroopa Liidu neljal vabadusel. Keegi ei saa hüvesid ilma kohustusteta," ütles Rõivas.

"Ühendkuningriik on ja jääb oluliseks osaks Euroopast nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka julgeolekuküsimustes," rõhutas peaminister ja lisas, et head suhted brittidega on tähtsad nii Euroopa Liidule kui ka Eestile. "On oluline veel kord märkida, et kindlasti ei vähene Brexiti kontekstis Ühendkuningriigi roll NATO-s ja teistes organisatsioonides."