"Eelnõu alustati minu hinnangul valest otsas," ütles Rõivas, ja lisas, et kui on soov põhimõttelisi poliitikamuudatusi ellu viia, on alati mõistlik tuua eesmärgid ja põhimõtted valitsuskabinetti, kus need läbi vaieldakse ning seejärel kaasata arutelusse kaupmehi, keda muudatus puudutab. Seejärel on mõistlik välja tuua eelnõupunktid muudatusteks.

Rõivase sõnul alustati sotsiaalministeeriumi alkoholireklaami ja kättesaadavust piirava eelnõu puhul esmalt eelnõupunktidega ja seejärel jõuti ettevõtjate kaasamise ja poliitikuteni. "On loogiline, et on palju pahameelt ja kriitikat," täpsustas Rõivas.

Rõivas on seisukohal, et alkoholi tarvitamise vähendamiseks on parim moodus aktsiisitõus. "Kindel on see, et aktsiisipoliitika efekti teiste meetmetega kindlasti ei saavuta," sõnas Rõivas.

Rahandusminister Sven Sester lisas, et 2018. aastaks plaanitakse suuremat analüüsi, mis hõlmab alkoholi tarvitamist ja aktsiisitõusu, kuidas mõjutab aktsiisitõus alkoholi salaturgu, rahvatervist ning seaduse eelnõu ennast.

Maksu ja tolliametile on võimekuse suurendamiseks täiendavalt suunatud 22 miljonit eurot.

"Alkoholipoliitika peamine eesmärk on rahvatervis. Fiskaalne mõju, mis maksupoliitiliselt kaasneb, on kaasnev," sõnas Sester.

Liitu uudiskirjaga