„Naastrehvide tekitatav kahju, nii teekatte hävitamine kui ka sel teel inimese tervisele kahjulike peenosakeste õhkupaiskamine, on märgatav ja tõestatud,” ütles Eestimaa Roheliste fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee. „Seetõttu tuleb naelrehvide kasutamist kas piirata või panna naelrehvide kasutamisest tuleneva kahju osalise kinnimaksmise kohustus nende kasutajatele,” kirjutab Võrumaa Teataja.

Lahtvee sõnul ei oleks naastrehvide üleöö keelustamine mõistlik, sest siis tuleks paljudel inimestel veel kasutuskõlblike naast­rehvid­e asemele uued lamell­rehvid osta. Küll aga mõjutaks naastrehvide aktsiisimaks inimesi siis, kui nad kulunud rehvide asemele uusi valivad.

„Tuleks rakendada aktsiisi, mille määr teatud aja jooksul kasvab. Seeläbi tõrjuksime naelrehvid samm-sammult turult välja,” ütles Lahtvee. Ta lisas, et aktsiisi suurus võiks tee-ehituse hindu arvestades olla 400 krooni ühe naastrehvi kohta ning iga paari aasta tagant võiks juurdehindlus kasvada veel paarisaja krooni võrra.

„Keskerakonna saadikud on komisjonis selle teema Tallinna varal tõstatanud,” ütles Riigikogu majanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Urmas Klaas. „Kindlasti ei saa Tallinna näidet üle Eesti laiendada.”

Tema sõnul on Võrumaal ja Kagu-Eestis väga palju kruusateid, kus naastrehvide ka­sutus talveoludes on ohutuks liiklemiseks oluline. „Ma kardan, et lamellrehv pole nii hea,” ütles Klaas.

„Väited, et naelrehvidest loobumisega kahaneks liiklusturvalisus, ei pea paika,” lausus Lahtvee. Praegu on turul saadaval lamellrehvid, mille haardeomadused on kas sarnased või isegi paremad kui naastrehvidel.”

Rahvaliit opositsioonikaaslaste algatust ei toeta. Fraktsiooni esimees Karel Rüütli teatas selge sõnaga: „Toetan naastrehvide kasutamist.” Ta on ka naastrehvide aktsiisiga maksustamise vastu, sest kütuseaktsiis juba kehtib.

Tallinna tehnika­ülikooli teadurite arvestus­te kohaselt muudab üks naastrehv 100 000 kilomeetri pikkuse kasutusaja jooksul tolmuks kuni kaks tonni asfalti, suurendades niimoodi ka õhusaastet.

Tervisekaitseinspektsiooni teatel põhjustavad Tallinna välisõhus olevad peenosakesed aastas 296 inimese varase surma ning 275 haiglaravi juhtu.