Liitmiste asemel tuleks keskenduda tugevate omavalitsusliitude kujundamisele, leiab Rahvaliit.

“Valitsus eksib kui käsitleb omavalitsusi riigiasutustena, mida saab poliitilise mõju kehtestamise eesmärgil sunniviisiliselt liita või lahutada. See on põhiseaduse vastane,” ütles Eestimaa Rahvaliidu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toimkonna juht Kajar Lember.

Omavalitsuste liitmise tahe peab tulenema kohalikelt elanikelt, mitte riigi keskvalitsuselt. Rahvaliidu hinnangul tuleb esmalt koostada liitumise mõjude analüüsid, mille põhjal toimuvad avalikud arutelud, mis on aluseks rahvahääletusele. “2009.aasta kohalikeks valimisteks reformi läbiviimine on ebarealistlik ja poliitiliselt ohtlik. ,” märkis Lember.

Rahvaliidu hinnangul tuleb kasutada põhiseaduses sätestatud võimalusi moodustades tänaste omavalitsusliitude baasil maakondlik juhtimistasand, mille esindusorganiks on maakogu ja täitevorganiks on valitav maavanem. Maakogu on linnade ja valdade koostöökogu, mis saab olla keskvalitsusele vääriline partner. Sellisel juhul ei ole kesksel kohal enam omavalitsuste liitmine, vaid ühe maakonna piires olevate kogukondade areng ja nende liikmete heaolu kasv.

“Kahjuks soovib koalitsioon muuta Eesti tsentraliseeritud otsustamisega riigiks, kus kõik piirkondi puudutavad otsused tehakse ainult pealinnas. Samas, iseotsustamine ja detsentraliseerimine annaks maakondadele täiendavat elujõudu ning tagab Eesti riigi tervikliku ja tasakaalustatud arengu,” sõnas Lember.

Rahvaliidu hinnangul ei too omavalitsuste liitmine oodatud kulude kokkuhoidu vaid pigem vähendab teenuste kättesaadavust. Tugeva maakondliku juhtimistasandi moodustamise eesmärgiks on ühe omavalitsuse piire ületavate omavalitsuslike ülesannete parem täitmine ja kvaliteetse avaliku teenuse tagamine maakonna tasandil.