Valitsus kiitis tänasel istungil heaks soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise eelnõu, mis teeb ettepaneku hakata rohkem kui kümne töötajaga avaliku sektori organisatsioonides tegema regulaarset palgalõhe järelevalvet.

"Olemasolevate andmete põhjal arvutatakse esialgne hinnang ja kui selgub, et asutuses on tõenäoliselt suur palgalõhe, siis see asutus peab ise analüüsima, kas selle palgalõhe esinemiseks on objektiivsed põhjused, kas tõepoolest inimeste töö sisu ja vastutus on sedavõrd erinevad, et need selgitavad erinevust palkades" rääkis Sikkut. "Kui sellist erinevust ei ole, siis tuleb hakata tegelema sellega, et palgalõhet vähendada, kokku leppida sammud selleks, kuidas asutus jõuab selleni, et võrdse töö eest maksta võrdset palka," lisas ta.

Avaliku sektorile tööandjatel tekib ka regulaarne töötajate teavitamise kohustus, et milline on organisatsioonis erinevatel töökohtade palgatase.

Erasektorile need kohustused ei laiene, aga nii juhendmaterjalid kui ka kõik muu tehakse kättesaadavaks kõigile erasektori tööandjatele, kes soovivad oma ettevõttes palgalõhe olemasolul seda vähendadada.

Delfi küsimusele, kas oma osa palgalõhe kujunemisel võib olla ka paljude töölepingute palgaseaduse mõistes tühisel punktil, mis keelab töötajal oma palgast rääkida, vastas Sikkut, et see võib hoiakute kujundamisel mängida tõepoolest rolli. "Kui seda seal ei oleks, siis võib-olla oleks suhtumine teistsugune," sõnas ta.

Tema sõnul on ka statistikaametil ja uuringufirmadel kõige raskem saada inimestelt vastust nende sissetuleku kohta. "Isegi kui anda ette ainult sissetuleku vahemikud ja mitte küsida konkreetset igakuist palganumbrit," märkis Sikkut.

Palgaseaduse kohaselt on tööandjal keelatud avaldada töötaja töötasu kolmandatele isikutele, kui töötaja sellega nõus ei ole. Töötaja ise ei pea aga oma palganumbrit saladuses hoidma ja teda selleks kohustav töölepingu punkt on õigustühine.