Riik võtab töötukassa raha endale
Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis oma tulu saab tööinimeste palkade pealt. Iga töötaja maksab oma palgalt lisaks 21protsendilisele üksikisiku tulumaksule 2,8 protsenti töötukassale ning 1,4 protsenti palgast maksab veel tööandja. Samasugune avalik-õiguslik asutus on ka haigekassa, mida rahastatakse sotsiaalmaksust. Mõlemad on loodud omaette seadusega ning nende avalik-õiguslik iseloom tähendab, et tegemist pole lihtsalt mingi ministeeriumi allasutusega. Seda kuni viimase ajani.
"Mõlema puhul on tegemist sihtotstarbeliselt kogutud rahaga ja ka reservid on sihtotstarbelised," lausus Nestor. Nii töötukassal kui haigekassal on suured reservid, mis aina kasvavad ning seetõttu on rahandusministeeriumil tekkinud idee need koondada rahandusministeeriumi riigikassa osakonna hallata. Plaani vastu on juba protesteerinud nii tööandjad kui ametiühingud.
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Merle Wilkinson proovis kriitikuid rahustada. "Haigekassa ja töötukassa jäävad oma pangakontode omanikeks – nende vaba raha on neile kuuluvatel kontodel ning nad kasutavad seda oma põhitegevuse eesmärgil. Rahandusministeerium tagab, et haigekassa ja töötukassa saavad kiiresti ja suurtes summades oma vabu rahalisi vahendeid kasutada," teatas Wilkinson.
Niisiis, raha omanikeks jäävad haigekassa ja töötukassa ning rahandusministeerium saab suurema likviidsuse abil oma tööd veel paremini teha. Milles siis probleem? Kas riik kavatseb töötukassa ja haigekassa raha eest hakata pensione maksma ja muid jooksvaid kulutusi katma? Alljärgnev graafik annab aimu, miks riigil töötukassa raha vaja võib olla, nimelt hakkavad riigil rahandusministeeriumi andmetel peatselt ülejäänud reservid otsa lõppema.
"Teie hoiate ka oma raha pangas. Teie ei tea, mis pank selle rahaga teeb. Oluline on, et raha oleks olemas, kui seda vaja on," kaitses rahandusministeeriumi plaani riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest liige Aivar Sõerd.
Ent just riigi jooksvateks kulutusteks Stenbocki maja halduskuludest sõduritele püksinööpide ostmiseni see raha läheb, leidis Nestor. Asi on nimelt selles, et töötukassa maksed on võrreldes töötutele pakutavate maksetega selgelt liiga suured, mistõttu paljude töötute töötupõlv on olnud ebavajalikult raske.
Ent kõrged töötukassa maksed ja sellega kaasnev töötukassa ülejääk ka majanduskriisi ajal on võimaldanud Eestil näidata eurostatile Eesti valitsussektori eelarve tasakaalu paremas valguses, sest valitsussektori sisse lähevad ka töötukassa ja haigekassa. Ning töötukassa ja haigekassa reservid ainult kasvavad, ületades 2015. aastaks miljardi euro piiri.
Koos üksikisiku tulumaksu ja töötuskindlustusmaksega läheb iga tööinimese palgast iga kuu maha 23,8 protsenti. Tööinimesele pole vahet, mis nime all riik talt raha ära võtab. Miks siis rikkuda töötukassa süsteemi, kui võiks lihtsalt langetada töötuskindlustusmakset ja tõsta samas ulatuses üksiksiku tulumaksu, mida riik saab ausalt kulutada, kuhu tahab?
"See on pakazuhha, potjomkini küla, soov näidata, et meil on kõik väga hästi, ent selle käigus tehakse suuri sigadusi," leidis Nestor.
Sõerd omakorda lausus, et töötamine on Eestis tõesti kõrgelt maksustatud ja tööjõumakse võiks tõesti langetada ning töötuskindlustusmakse langetamine on ka 2013. aastal plaanis. Tõesti, juba 2013. aastal langeb meie kõigi töötuskindlustusmakse 2,8 protsendilt 2,6 protsendini palgast. Sõerd viitas ka kavale langetada üksikisiku tulumaksu 2015. aastal ühe protsendipunkti võrra.
Ent miks siis mitte langetada töötuskindlustusmakset ja tõsta selle võrra üksikisiku tulumaksu? "Töötuskindlustusmakse on kindlustuse iseloomuga. See läheb sihtotstarbeliselt töötuskindlustuseks," vastas Sõerd.
Ta kiitis ühelt poolt praegust majanduskasvu, ent teiselt poolt leidis Sõerd, et tuleks ikkagi valmistuda ka võimaluseks, et tuleb tõsine majanduslangus ja siis on töötukassal reserve vaja.
