Riik võitleb korruptsiooni vastu poole jõuga
“Näiteks tuleb eelnõu kohaselt deklareerida liisitud auto kasutamine või ka Prantsuse Rivieras olev kinnisvara,” loetles justiitsminister Rein Lang uue seaduse plusse eelnõu esimesel lugemisel mullu septembris. Tõepoolest — selleks, et kõrgemate riigiteenistujate majandushuvid oleks läbipaistvad eelkõige avalikkuse ees, pannakse neile kohustus märkida oma iga-aastasesse majandushuvide deklaratsiooni üles ka vara, mida nad aasta jooksul on kasutanud. Ent kohustuslikus korras märkimisele on seatud ajaline piir — nad peavad kasutama seda vara vähemalt neli kuud sama aasta jooksu, kirjutab Äripäev.
Kui võtta näiteks hiljutine riigikogu liikme Jaanus Rahumägi juhtum, millest selgus, et ta kasutas nii tänavu kui ka mullu oma belglasest sõbra ja äripartneri villat Kreeta saarel, ei peaks ta seda hüve deklareerima ka uue seaduse valguses. Põhjuseks tõsiasi, et ta ei puhanud seal kummalgi aastal kokku nelja kuu jooksul, vaid vähem. Miks selline piir? See, et riigikogu liige suunduks näiteks mõnel Vahemere saarel paiknevasse villasse neljaks kuuks ühe aasta vältel puhkama, ei tundu kuigi tõenäoline. “Mida te nüüd tahate mulle seletada? Te võite arvata, mida te tahate. Teil on vabadus arvata lõpmatuseni,” teatas Lang eile telefonis. Tema sõnul tuleb kuskile panna piir ja ministeeriumi arvates oli see just neli kuud, kuna nad pidasid seda mõistlikuks. “Kas seal on kolm ja pool, kolm või neli kuud — see on poliitilise otsuse küsimus, me ei ole selles jäigad,” ütles ta. “Kuskile tuleb see piir panna. Või te tahate, et tuleb deklaratsiooni kirjutada ka kõik hotellid?” lisas Lang küsimuse vormis.
Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni juht Jaanus Marrandi rääkis samuti hotellidest, aga olulise vahega — kui see on saadud hüvena. “Uue seaduse kohaselt oleks tasuta saadud hüve vaja deklareerida. Küsimus on selles, kui pikk peab olema see aeg, mil seda kasutatakse. Siin peaks võib-olla ka mingid rahalised piirmäärad olema,” arutles ta. Näiteks on Marrandi sõnul praeguse seaduse juures tarvis jooksvatest muutustest oma varanduslikus seisus teada anda siis, kui see ületab 100 000 krooni piiri. “Sa võid neli kuud mingit jalgratast kasutada. Teisest küljest sa võid elada nädala aega viietärnihotellis ja sul on see 100 000 läinud,” sõnas ta. Seega toetas Marrandi ka uue seaduse valguses pigem rahalise piiri seadmist.
Uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu kiitis valitsus heaks ja saatis riigikogusse juba mullu mais. Eelnõu esimene lugemine toimus eelmise aasta septembris. Pärast seda on olnud vaikus. “Väga levinud praktika on see, et mingi eelnõu lastakse läbi esimeselt lugemiselt ja siis pannakse see, nagu parlamendi töökeeles öeldakse, komisjoni radiaatori taha,” ütles sotside ridadesse kuuluv ja sama seadust menetleva riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Hannes Rumm. Tema sõnul ei ole see ainuke eelnõu, mis on justiitsministeeriumist ambitsioonikalt välja tulnud, ent siis toppama pandud.
