Riik soovib muuta väärtusetu kinnisvara loovutamise korda nii, et see jääks edaspidi omavalitsustele
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus selgitas Delfile, et kui kehtiva õiguse kohaselt soovib isik, inimene või mõni juriidiline isik, sealhulgas kohalik omavalitsus, kinnisasjast loobuda, siis saab ta seda teha notari juures ja uueks omanikuks saab seaduse alusel riik.
"Kavandatava muudatusega jääks loobumise õiguslik pool samaks, jätkuvalt tuleb seda teha notari juures tõestatud avaldusega, kuid omanikuks ei saaks enam riik, vaid see kohalik omavalitsus, kelle territooriumil kinnisasi, sealhulgas ka korteriomand asub," ütles Niklus. Kohalik omavalitsus kinnisasjast, sealhuglas korteriomandist enam loobuda ei saaks.
"Kavandatav muudatus ei too kaasa muudatust kohaliku omavalitsuse vastutuses temale loovutatud kinnisasjaga seotud kohtuste eest ja see jääb samaks, mis on praegu ka riigil," sõnas Niklus. "Selline regulatsioon luuakse eesmärgiga, et kohalik omavalitsus ei saaks vabaneda ebamugavate ja keerukate kinnisasjadega tegelemisest nii, et loovutab need kinnisasjad riigile," lisas ta.
Samuti näeb asjaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus korteriühistule ette õiguse mitte tasuda riigilõivu, kui ta soovib alustada menetlust võlgnikust korteriomaniku suhtes.
"Siiski ei tähenda see riigilõivu maksmisest vabastamist, vaid riigilõivu peab ikkagi maksma see pool, kelle kahjuks lahend tehakse," ütles Niklus. "Näiteks kui kohus mõistab korteriomanikust võlgnikult korteriühistu kasuks võla välja, siis peab riigile hagihinnalt maksmisele kuuluva riigilõivu tasuma samuti see korteriomanik."
Selline muudatus vähendaks Nikluse sõnul menetlust alustava korteriühistu majanduslikku koormust eriti siis, kui võlgnikke on palju. "Majandusliku koormuse vähendamine võimaldaks korteriühistul kiiremini reageerida tekkivatele võlgnevustele ning seeläbi vähendada kortermajas elavate ja kohusetundlikult majandamiskulusid maksvate korteriomanike igakuiseid kulutusi," lisas ta.
Eestis on üle 650 000 eluruumi, millest ligi 450 000 moodustavad korterid. Püsielanikega kortereid on 385 000, püsielaniketa kortereid ligi 56 000. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2013. aastal tellitud uuringus toodud prognoos näitab, et 2030. aastaks on
Eestis ligi 1000 probleemset korterelamut. See tähendab, et kui probleemiga ei tegeleta, tühjeneb järkjärgult ligi viis protsenti korterelamutest ja on oht, et riigile loovutatavate korterite maht igal järgneval aastal suureneb.
