Riik soovib anda vastsündinutele automaatselt perearsti ja kohustada välisriigi arstid tööpraktikat sooritama
Tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habichti sõnul soovitakse muudatusega luua olukord, kus kõikidel vastsündinutel oleks perearst, kusjuures laps saaks automaatselt endale emaga sama perearsti, teatas sotsiaalministeerium.
„Taotlus tuleb uue korra järgi esitada vaid juhul, kui ema soovib lapsele teist perearsti. Juhul, kui emal perearst puudub, tegeleks lapse nimistusse määramisega sünnitusabi teenuse osutaja koostöös terviseametiga, et ühiselt leida parim lahendus,“ selgitas Habicht.
Praeguse korra järgi, kus lapsevanemal tuleb äsjasündinule perearsti saamiseks kirjutada avaldus, on tekkinud juhuseid, kus perearstid ei saa vastsündinust teada ning lapsed jäävadki perearsti poolt jälgimata. „Tihti puudutab see just riskigrupis olevate perede lapsi, kelle varajane märkamine ja probleemide ennetamine on eriti oluline. Kuna tervishoiutöötajal on oluline roll nõustada vanemaid vastsündinu hooldamise ja võimalike terviseriskide suhtes, siis tagaksime muudatusega kõikidele lastele võrdse kaitse,“ rääkis Habicht.
Värsked lapsevanemad võiksid Habichti sõnul siiski ka ise perearstiga ühendust võtta, et veenduda, kas perearstini on jõudnud info uuest nimistu liikmest.
Kui seni on tulnud lapsevanemal endal esitada vastav avaldus arsti nimistusse saamiseks, siis muudatuse kehtima hakkamisel kantakse laps perearsti nimistusse ja läbi Haigekassa nimistu andmeid uuendades saab perearst teada ka uuest patsiendist.
Kolmandatest riikidest pärit arstid peavad läbima tööpraktika
Lisaks täiustatakse eelnõuga kolmandatest riikidest pärit tervishoiutöötajate registreerimise nõudeid. Näiteks lisatakse kohustus, et kõik kolmandatest riikidest pärit ja seal hariduse omandanud tervishoiutöötajad peavad läbima Eesti tervishoiuteenuse osutaja juures 2-6-kuulise tööpraktika, et kontrollida nende praktilisi oskusi ja anda võimalikult hea ettevalmistus siin töötamiseks. Lisaks on neil kohustus õppida eesti keelt ning enne tööpraktikale asumist seda terviseametile tõendada.
Samuti soovitakse eelnõuga anda neljanda kursuse lõpetanud arstiõppe üliõpilastele, kes töötavad arsti abilisena, ligipääs tervise infosüsteemile (TIS). Ligipääs võimaldab arstiõppe üliõpilasel näha patsiendi olulist terviseinfot, sh varasemaid haigusi ja allergiaid. See loob arsti abistavale üliõpilasele võimaluse teha patsiendile põhjalikum esmane läbivaatus ja valmistada arsti jaoks ette vajalikke dokumente ning retseptipõhjasid.
