Riik šaakalitega hädas olevaid talunikke ei aita

 (162)
Lisatud fotod! Lisatud keskkonnaministeeriumi kommentaar!

Made Uus ja kasukad
Pilt on illustreerivFoto: Anni Õnneleid

Ridala talunik Valdi Kruusmäe on sel aastal šaakalitele kaotanud ligikaudu 200 lammast. Mehe enda sõnul ei jää muud üle, kui lambakasvatusega lõpparve teha. Ainuke võimalus loomakarja päästa oleks luba šaakaleid aasta läbi küttida, selleks aga tuleks jahiseaduses sisse viia muudatused, mida riik senini teinud ei ole.

Läänemaa mees Valdi Kruusmäe on lambakasvatusega tegelenud ligikaudu kümme aastat. Nüüd aga on otsustanud ta lambad lihaveiste vastu välja vahetada. "Ma lihtsalt ei jaksa enam metsloomadega võidelda. Sel pole mõtet," nendib Kruusmäe. Lisaks šaakalitele ohustavad karja ka ilvesed, rebased ja karud.

Šaakalite populatsioon on aastatega suurenenud. Kruusmäe on sel suvel kaotanud pea 200 lammast. "Mõned aastad tagasi murdsid nad paar kolm lammast suvega," lausus lambakasvataja. Lisaks talledele murravad šaakalid ka täiskasvanud lambaid. "Hakkab hammas peale küll," ütleb Kruusmäe.

Enam Kruusmäe lambaid karjamaale viia ei julgegi. "Nad on mul lauda juures ja kuna nemadki kardavad, siis enamik ei tule sealtki välja," ütleb Kruusmäe. Aga ega seegi šaakalite eest päästa. Kruusmäe sõnul nägid jahimehed möödunud aastal šaakaleid ka lautade ja majade juures.

Loe veel

Seotud lood:

Talupidaja sõnul aitab šaakalite vastu ainult aastaringne küttimine. Olenemata sellest, et tänavu alustati šaakalijahiga juba 1. septembril, mis on kaks kuud varem kui mullu, siis Kruusmäe sõnul on seegi liiga hilja. "Suurem osa kahjust on selleks ajaks tehtud. Šaakalid tegutsevad kõige aktiivsemalt alates maikuu lõpust," lisab ta.

Kruusmäe sõnul on Läänemaal ja tema tutvusringkonnas palju talunikke, kes lambakasvatuse ära lõpetavad. "Üks lambapidaja Priit Tormis lõpetas möödunud aastal lammaste kasvatamise ära. Ta ütles, et ei ole ju mõtet loomi pidada, kui neist midagi järele ei jää," sõnab Kruusmäe.

Kruusmäe, nagu ka teised Läänemaa lambakasvatajad, on otsustanud lammastega lõpparve teha ja hakata hoopis lisaveiseid kasvatama. Selle muutusega kaasnevad aga ulatuslikud kulud. Kruusmäe möönab, et üheltki organisatsioonilt abi oodata ei ole. "Riik isegi ei kompenseeri šaakalite tekitatud kahjusid," ütleb ta. Kruusmäe arvates tuleks nii loomakasvatusega seotud reglemendid kui ka jahiseadus ning küttimise limiidid üle vaadata. "Enne tuleks mõelda ja alles siis seadused välja kirjutada," lisas talunik.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Kadri Kauksi möönab, et kuna šaakal on väikeuluk, siis kehtivad talle samad reeglid, mis näiteks rebasele. "Väikeulukite kahjusid ei hüvitata, sest nende küttimine pole arvuliselt piiratud," lisab Kauksi. Ta sõnab, et tänavu pikendati šaakalite küttimise aega kahe kuu võrra. "Seda just seetõttu, et sagenenud olid teated šaakalikahjudest ning et pidurdada arvukuse kasvu. Olgugi et kahjuhüvitist ei ole, tuleb kindlasti šaakali poolt kordasaadetust Keskkonnaametile teada anda, sest nende alusel antakse erilubasid lisaküttimiseks," nendib Kauksi.

99 999€
Saue vald, Korter
275 000€
Tallinn, Korter
121 990€
Tallinn, Korter
116 900€
Tallinn, Korter
124 900€
Saue vald, Korter
112 800€
Jõelähtme vald, Korter
165 000€
Tallinn, Korter
168 000€
Tallinn, Korter
90 000€
Tallinn, Korter
126 500€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!

218 900€
Tallinn, Korter
169 900€
Tallinn, Korter
199 000€
Tallinn, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare