Vancouveri Eesti Seltsiga on seotud paarsada inimest. Koos käiakse näiteks rahvatantsurühmades, laulukoorides, kogudustes ja pensionäride klubis. Ühiselt tehakse eesti toitu ja mängitakse lauamänge, korraldatakse eestlaste koosviibimisi, kuid eesti keele oskus kannatab igapäevase praktika puudumise tõttu.

Leelo Kingiseppa sõnul on kogukonna huvi eesti keele õppimise ja kultuuri vastu suur ning keelt asub õppima ligi 40 inimest. „Õppijate hulgas on nii eestlaste järeltulijaid kui ka kanadalasi, kellel on kokkupuuteid eestlastega. Õppijate gruppe on kolm, üks edasijõudnutele ja kaks algajatele,“ rääkis ta.

Vancouveri Eesti Seltsi sekretäri Brigid Lora Zurocki sõnul on eesti keele õpe Vancouveris ja teistes Eesti kogukondades väga oluline, et hoida keeleoskust ja sidet Kodu-Eestiga.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Anne-Ly Reimaa sõnul selgus vajadus lähetada Vancouverisse eesti keele õpetaja 2015. aastal, mil kultuuriministeeriumi esindajad kohtusid Whistleris peetud Lääneranniku Eesti Päevadel Vancouveri Eesti Seltsi esindajatega. „Suurim probleem on keeleoskuse kadumine eelkõige noorte seas, sest neil napib kokkupuuteid tänapäevase kõnekeelega. Omavahel kasutatakse tihti inglise keelt, sest kardetakse rääkida valesti. Ometi on keeleõppehuvilisi palju ning riik peab seda võimalust pakkuma,“ kinnitas Reimaa.

Kanadasse suunduv õpetaja Leelo Kingsepp on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse eriala ja täiendanud ennast ühe aasta Kanadas New Brunswicki ülikoolis võõrkeeleõppe metoodika alal. Ta on paljude õppematerjalide kaasautor ja mängulise keeleõppe rakendaja Eestis. Ta on ka eesti keele e-õppe keskkonna Keeleklikk üks autoreid.