22 protsenti Eesti põhikoolide õpilastest vajab õpingute ajal tuge. Neljast hariduslike erivajadustega lapsest kolm saab hariduse munitsipaalkoolis, 19 protsenti riigikoolis ja seitse protsenti erakoolis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused peavad tagama, et kõik nad saaksid senisest suuremat tuge, vahendas ERRi uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

Haridusministeeriumi nõuniku Tiina Kiviranna sõnul on oluline kohalike omavalitsuste võimekust selles osas tõsta, et lapsed, kes õpivad omavalitsuste koolides kui ka erakoolides, oleksid võrdetel alustel toetatud ja seda senisest suuremal määral.

Riik plaanib koolides suurendada tugispetsialistide arvu ja muuta õppekorralduse paindlikumaks. Juba järgmisest aastast suurendatakse erivajadustega laste õppe rahastamist 22 miljoni euro võrra.

Jätkatakse ka spetsiifiliste erivajadustega laste koolide pidamist, kuid omavalitsustele pakutakse võimalust need vabatahtlikult üle võtta.

"Ja need omavalitsused, kes seda soovivad, riik kindlasti kaalub, millistel tingimustel ja mismoodi neile üle anda. Aga see ei ole praeguse seaduse põhipunkt," ütles haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis.