Riik palub eraettevõtjatel reservõppekogunemistel osalejate töötasu säilitada, ise jätab aga riigitöötajatele samas olukorras palga maksmata
2014. aastal sõlmisid kaitseministeerium, kaitsevägi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit hea tahte ja koostöökokkuleppe. Leppe raames kutsuti tööandjaid üles säilitama reservväelaste palk õppuse ajaks.
Selgituseks - kuna õppekogunemise ajal töösuhe peatub, ei ole ettevõtjal kohustust palka edasi maksta, kuid hea tööandjana võib ta seda teha. Just seda viimast riik propageeribki.
Kuidas on aga riigitöötajatega, kes reservõppekogunemisele kutsutakse? Põlva maavanem ja kaitseliitlane Igor Taro jutustab Delfile ühe näitliku loo. Nimelt tuli üks päev tema juurde jutule alluv, kes küsis luba õppekogunemisele minekuks. "Ma ütlesin talle, et muidugi mine," räägib Taro.
Plaanis oli ka noormehele tema äraoleku ajal palka edasi maksta. "Ma olin veendunud, et ma võin avalikus asutuses samamoodi teha nagu eraettevõtetel palutakse kaitseväe poolt teha," ütles ta.
Siis selgus, et kuna noormees oli juba sekretäri juures oma äraoleku aja registreerunud, siis palka õppekogunemisel oldud aja eest maksta ei saa. "Need palgaarvestussüsteemid, IT-süsteemid, need ei toeta sellist lahendust," räägib Taro. "Palgaarvestussüsteem märkis need päevad palgata puhkuse päevadeks."
Seadus ei nõua
Tõsi, sarnaselt eraettevõtetele sõltub ka riigiametites töötaja palga säilitamine õppekogunemise ajaks puhtalt tööandja südametunnistusest, sest seadus seda ei kohusta. "Sellel pole lahendust - riigil pole selleks ka juriidilist alust, et oma töötajatele palka edasi maksta," räägib Taro.
Taro sõnul peab siis hea tööandja kasutama palga maksmiseks igasuguseid skeeme. "Päris paljude riigiametnikega on nii, et kui nad lähevad õppustele, siis tegelikult normaalne ülemus leiab võimaluse, kuidas see kompenseerida, näiteks makstakse lisapreemia," ütles ta.
"See on silmakirjalik," jätkab Taro. "Kaitsevägi teeb ise kampaaniat, et lase töötaja reservõppekogunemisele palga säilitamisega. Meil ju inimesed elavad peost suhu - vahet pole, kas ta on ametnik või ehitaja - kellelgi pole nii, et ta ei hooli sellest, kui veerand kuupalka jääb lihtsalt saamata."
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialisti Ott Heinapuu tõdeb, et praegu kehtib tõepoolest kirjeldatud õiguslik kord. "Kui inimene on kutsutud reservõppekogunemisele, siis tema töösuhe, sealhulgas töötasu arvestus peatub selleks ajaks," räägib ta. "Asutusel ei ole õiguslikku alust selle aja eest palka maksta."
"Küll aga on igal asutusel olemas juba praegu võimalus kasutada erinevaid seadustega kehtestatud motiveerimislahendusi, et õppekogunemisel osaleva töötaja sissetulek lõppkokkuvõttes ei väheneks," märgib Heinapuu.
Võetakse päevakorda
Kust peaks tulema aga seaduslik nõue, et riigitöölised reservõppekogunemistel palka saaksid?
Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimehe Mart Helme sõnul on tegemist pigem riigikogu fraktsioonide otsusega, kui riigikaitsekomisjoni omaga. "Tõsi, ka komisjon saab eelnõusid algatada," märkis Helme.
Helme tõdes, et säärase palgaküsimusega tegelemine on keeruline, sest pole päris selge, kelle haldusalasse need kuuluvad - kas riigikaitsekomisjoni, õiguskomisjoni või rahanduskomisjoni.
Helme sõnul on aga riigikaitsekomisjonil nüüd tekkinud väga hea koostöö praeguse kaitseministri Jüri Luigega. "Võtame kindlasti järgmine nädal iseseisva kaitsevõime küsimuse temaga arutelu alla. Ka reservistidele palga maksmine on osa sellest," ütles ta.
