Pärast aasta aega tagasi lahvatanud ID-kaardi kriisi on kaks osapoolt – politsei- ja piirivalve amet ning ID-kaardi tootja Gemalto – pidanud kulisside taga vaidlusi selle osas, kes on ID-kaartide turvavea eest vastutav ning kuidas tekkinud probleemid ja kulud klaarida.

Gemalto ja PPA veavad vägikaigast juba mitu aastat, kus korraga käsil kohtuvaidlus uute ID-kaartide tootja hanke üle ning lahendada püütakse 750 000 ID-kaarti puudutanud ID-kaardi kriisi ümber lahvatanud erimeelsusi.

Veel maikuus sõnas PPA identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Kaija Kirch, et ID-kaardi kriisi vaidluses on Gemalto ja PPA teineteisele pidevalt nõudeid esitanud ning et vaidlus kohtu kaudu lahendada on ilmselt ainus variant.

„Oleme mõne korra kohtunud ja püüdnud kokkulepet saavutada, aga see pole õnnestunud. Läbirääkimised pole kuhugi jõudnud. Omavahel asju arutades ei jõuagi me kuhugi, aga mõlemad pooled tahaksid lahendust ja meil pole mõtet rohkem venitada. Me ilmselgelt ei tule teineteise seisukohtadele vastu,” sõnas Kirch.

Täna teatas PPA, et osapooled on üheskoos lahenduse leidmiseks teinud suve jooksul mitu sammu lähemale ning otsitakse võimalusi kompromisskokkuleppeks. „Selle aasta septembri keskpaigaks selgub, kas saame kompromissi sõlmida või esitame kohtusse hagiavalduse. Kompromisskokkuleppe sisu on riigi poolt ID-kaardi kriisi lahendamiseks tehtud otseste kulutuste hüvitamine,“ kommenteeris Kirch nüüd.

PPA pressiesindaja Olja Kivistik sõnas, et kuna osapooled otsivad kompromissi, siis ei saa nad praegust olukorda detailsemalt kommenteerida. Seega ei ole teada, millises summas ja täpselt mille eest PPA Gemaltolt raha küsib.

Varasemalt on teada, et ainuüksi riigi infosüsteemi ameti (RIA) otsesed kulud ID-kaardi kriisi lahendamisel ulatusid 1,8 miljoni euroni ning teist samapalju kulus politsei- ja piirivalveametil. RIA peadirektor Taimar Peterkop rõhutas aprillis, et kaudseid kulusid oli palju rohkem ja paljud ettevõtted pole töö ja aitamise eest raha küsinud.

Enne suve olid kahepoolsed suhted väga halvad. Eesti Päevaleht kirjutas, et sisuliselt iga kord, kui mõni PPA esindaja mainib avalikult Gemaltot või nendevahelist lepingut, järgneb leppetrahvi nõue, sest Gemalto hinnangul on sellega rikutud konfidentsiaalsuslepingut. Tundub absurdne, aga sisuliselt käsitleb Gemalto konfidentsiaalse infona sedagi, et PPA-l on nendega leping sõlmitud.