Riik maksab parvlaevaliinidele lisaraha, ent kärbib PPA laevastikku
Riik kompenseerib erimärgistatud kütuse kaotamisest tuleneva aktsiisitõusu küll parvlaevaliiklust korraldavale erafirmale, kuid jätab lisarahast ilma politsei- ja piirivalveameti (PPA) laevastiku, mis tähendab korravalvurite jaoks sadu päevi vähem merel.
Siseministeeriumi pressinõunik Mihkel Loide selgitas Delfile, et PPA taotles kütuseaktsiisi tõstmisega seotud kulude kasvu katmiseks 482 658 eurot. Küsitud summa võimaldanuks jätkata 2015. aastal PPA laevastiku teenistust 2014. aasta tasemel.
Loide sõnul esitas siseministeerium rahandusministeeriumile vastava taotluse riigieelarve menetlemisel.
"Taotletud summa eraldamist arutati ka siseministri ja rahandusministri kohtumisel, kuid kuna ministrid jäid selles küsimuses eriarvamusele, siis rahandusministeerium taotlust ei rahuldanud," ütles Loide.
Loide selgitusel saab PPA osa puuduolevast rahast katta eelarve sisemise ümberpaigutamise arvel. Näiteks loobub PPA 2014. aastal kahest laevast, kuid vaatamata sellele peab vähendama ka laevastiku merepäevi.
Loide lisas, et tegelik vähendamise vajadus sõltub eeskätt kütusehindadest 2015. aastal.
Siseminister Hanno Pevkur ütles täna riigikogus selleteemalisele küsimusele vastates, et otsus erimärgistatud kütuse muudatuste kohta on varem sündinud otsus. "Siseministeerium on eelarve menetluse käigus seda korduvalt tõstatanud, kabinetiarutusel oli see ka ja tõsi on see, et me peame eelarve tervikut vaatama üheskoos kõikide ministritega ja tegema sealt oma valikud. Loomulikult, mul oleks hea meel, kui erimärgistatud kütuse muudatuste tõttu politsei- ja piirivalveametile tekkiv lisakoormus saaks kompenseeritud. Praeguses eelarvekavas seda sellises mahus ei ole," rääkis Pevkur.
Siseminister lisas, et ta ei ütleks, et merepääste võimekus nüüd oluliselt langeks. "Tõsi on see, et võimalike merel viibitud tundide arv langeb, mis ei tähenda veel võimekuse langust. Ärge siduge merel viibimise tunde ja merepääste võimekust, need on täiesti erinevad asjad," rääkis Pevkur.
"Selles mõttes, eks on ka tõsiseid noote, aga tõsi on see, et erimärgistatud kütuse muudatused tähendavad politsei- ja piirivalve vahendite suhtes valikuid – kas võtta kuskilt mujalt ära ja panna kütuse ostmiseks lisavahendeid või vaadata, kas ja kuidas me merel patrulli teostame. Ja kuni 100 merepäeva võib vähemaks jääda, aga see on siis 900-st. See, milline aasta lõpuks olukord kujuneb, selgub siis, kui me oleme aasta teises pooles näinud, mis on kütuse hinnad teinud, mis on tegelik seis merel," ütles Pevkur.
Erafirma toetus kasvab
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalikes suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda selgitas, et järgmisel aastal kasvab prognoosi kohaselt toetus parvlaevaliinidele 2,4 miljoni euro võrra 17,9 miljoni euroni.
Kasvust suurim osa on tema sõnul seotud erimärgistatud kütuse kaotamisest tuleneva aktsiisitõusuga, mille mõju on ligi 1,72 miljonit eurot. Teised lepingus tulenevad kasvu komponendid on tarbijahinnaindeksi (THI) ja keskmise palga kasv veonduse ja laonduse sektoris.
Ruuda märkis, et aktsiisitõusuta suureneks toetus tuleval aastal selle aastaga võrreldes ligi 710 000 euro võrra.
Intervjuus PPA ajakirjale Radar ütles PPA juht Elmar Vaher, et riik on valinud tee maksustada aktsiisimaksuga erikütus, mida PPA laevastik kasutab ja mis tähendab nüüd sadu päevi vähem merel patrullimist ja päästetöid, sest taotletud lisaraha aktsiisitõusu kompenseerimiseks PPA riigilt ei saanud. Küll aga makstakse tema sõnul aktsiisitõusu mõju kinni Saaremaa ja Hiiumaa vahel praamiliiklust korraldavale erafirmale.
