Riik lubab: enam kui pooltes omavalitsustes tõuseb lasteaiaõpetajate palk ligi 50 protsenti
Kokku panustab riik järgmise nelja aasta jooksul HTM-i valdkondadesse hinnanguliselt 3,87 miljardit eurot.
Õpetajate keskmise palga tõusuks on järgmisel neljal aastal planeeritud lisaraha enam kui 246 miljonit euro. Kokku on kavandatud riigilt õpetajate töötasudeks üle 1,35 miljardi euro. Sellele lisanduvad ka omavalitsuste ja erakoolide poolt juurde pandavad summad.
Lasteaiaõpetajate palgatõusuks on planeeritud 61 miljonit eurot, sellest tänavu sügisel 2,5 miljonit eurot. Eesmärgiks on, et lasteaiaõpetajate palk jõuaks järele kooliõpetajate töötasule. Järgmise kolme aasta jooksul tõuseb enam kui pooltes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk ligikaudu 50 protsenti.
Riik hakkab omavalitsusi toetama ka koolide tugispetsialistide palkamisel ning parema teenuse pakkumisel. Selleks on valitsus plaaninud järgmise nelja aasta jooksul 24 miljonit eurot. See lubab omavalitsustel võtta tööle ca 150 tugispetsialisti enam kui praegu.
„Otsustasime toetada ka tugispetsialistide teenuse paremat kättesaadavust ja kvaliteeti ning suuname selleks 24 miljonit eurot järgmise nelja aasta jooksul. Õpilaste toevajadus on erinev ja muutub ka ajas ning riiklik toetus annab suurema kindluse, et iga laps saab personaalset tuge just siis, kui ta seda vajab,“ sõnas minister Mailis Reps.
Koolitoidu toetus omavalitsustele tõuseb ühe euroni päevas ehk 175 euroni aastas õpilase kohta. Selleks plaanitakse anda juurde 24 miljonit eurot järgmise nelja aasta peale. Kokku panustatakse järgmisel neljal aastal riiklikuks koolilõuna toetuseks erakoolidele, omavalitsustele ja kutseõppeasutustele ning koolilõunaks riigikoolides 112,4 miljonit eurot.
Lisatoetus keskustest kaugel asuvatele maagümnaasiumitele on 500 tuhat eurot aastas ehk kokku 2 miljonit eurot aastateks 2018-2021.
Eesti keele õppe pilootprogrammi rakendamiseks gümnaasiumides investeerib riik kokku nelja aasta peale 4 miljonit eurot.
Jätkub riigigümnaasiumide rajamine, milleks on järgmise nelja aasta eelarvesse planeeritud olemasolevatele vahenditele juurde vähemalt 4,8 miljonit eurot ehk 1,2 miljonit aastas. Järgmisena rajatakse riigigümnaasiumid Raplasse, Viimsisse, Paidesse ja Kohtla-Järvele.
Sellest aastast hakkab riik täiendavalt toetama omavalitsusi huvihariduse ja huvitegevuse korraldamisel, et huviharidus ja -tegevused oleksid kättesaadavamad suuremale hulgale 7-19-aastastele noortele ning valikuvõimalused mitmekesisemad. Toetusskeemi rakendamist toetab riik nelja aasta peale kokku 60 miljoni euroga.
Digipöörde programmiga panustatakse õpetajate ja õpilaste digipädevuse kujundamisesse ning selleks on planeeritud nelja aasta peale kokku 35,6 miljonit eurot. Riik toetab õpetajate koolitamist, digitaalse õppevara väljatöötamist ja arendamist ning digiseadmete soetamist.
Kutseõppe andmiseks on järgmiseks neljaks aastaks kokku planeeritud 115,7 miljonit eurot (sellele lisanduvad veel õpetajate palgad jms), millega tagatakse õppimisvõimalused kõikidele soovijatele, tugiteenused õppijatele ja rakendatakse kutseõppe uus rahastamismudel.
