Valitsus otsustas, et Patarei vangla läheb enampakkumisele
"Tühjalt seisvale Patarei merekindlusele väärilise rakenduse leidmine on olnud küsimuse all juba aastaid. Riigi huvi on väga selgelt, et ajaloolise hoonekompleksi lagunemine peatub ning arendamisel jääb nii kompleks ise kui ka piirkonna mereäär avalikku kasutusse," rõhutas peaminister Jüri Ratas. "Selleks tuleb välja töötada hoonekompleksi erastamisel avaliku konkursi tingimused, mis garanteeriksid, et tulevane arendaja arvestab siin avaliku huviga."
Varasemalt on Patarei merekindluse müük takerdunud ebapiisavalt arendatud piirkonna tõttu. Riik on algatanud detailplaneeringu, mis lubab kinnistule ehitada uusi hooneid. RKAS on aktiivselt tegelenud piirkonda toetava terviklahenduse väljatöötamisega. Koostöös Tallinna linnaga lahendati ligipääsutee küsimus ning ehitati valmis Kalaranna tänav. See parandas oluliselt kogu piirkonna ligipääsetavust ning tõstis kinnisvara kasutusperspektiivi. Viimastel aastatel on oluliselt korrastatud ka Patarei lähiümbrust.
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on Patarei detailplaneering jõudnud praktiliselt kinnitamise etappi. "Riik peab Patarei merekindlusele lahenduse leidma, sest kui jätta Patarei Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) omandisse, on riigil keeruline leida hoonekompleksi renoveerimiseks vajalikke vahendeid," nentis Aab. Kinnistu renoveerimine läheks hinnanguliselt maksma suurusjärgus 70-80 miljonit eurot.
Patarei hoonetekompleks on Eesti üks võimsamaid ehitis- ja ajaloomälestisi, millele teemakohase rakenduse leidmine on olnud arutelu all juba ligi 20 aastat. Patarei vangla pinna üürimise vastu on huvi üles näidanud Eesti Mälu Instituut ja Eesti Sõjamuuseum. Instituut on teinud ettepaneku rajada Patarei kompleksi kommunismikuritegude muuseum ja uurimiskeskus. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul uurib riik ka teiste mäluasutuste paigutamise võimalust merekindlusse.
