Riigikogus läbis täna aga teise lugemise õiguskomisjoni tehtud seaduseelnõu muudatusettepanek, mille järgi jätkab riik hüvitise maksmist nendele tööst põhjustatud tervisekahjustusega inimestele, kellele likvideeritud tööandja hüvitist maksma ei hakka, teatas riigikogu.

„Mul on hea meel, et jõudsime eelnõu menetlemise käigus mõistlikule lahendusele,“ sõnas õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants. „Olukorras, kus tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse süsteemi loomine ei ole aktuaalne, ei saa jätta inimesi ilma hüvitisteta.“

Ka õiguskomisjoni liige Kalle Jents tõdes, et leitud lahendus on antud olukorras parim. „Riik ei jäta kutsehaiguse või tööõnnetuse tagajärjel töövõime kaotanud inimesi hätta ja samas ei suurenda ka ettevõtjate maksukoormust, mida sundkindlustuse süsteemi kehtestamine kahtlemata kaasa tooks,“ märkis ta.

Riigi asumine likvideeritud tööandja asemele hüvitise maksjaks on praegu reguleeritud ENSV tsiviilkoodeksi viimaste kehtivate punktidega, mille järgi tööst põhjustatud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitist maksab riik, kui inimese tööandja on likvideeritud.

Riigikogus täna teisel lugemisel olnud Õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (519 SE) järgi tunnistatakse ENSV tsiviilkoodeksi viimased punktid kehtetuks. Valitsuse algne plaan nägi ette, et riik jätkaks küll inimeste toetamist, kellel on juba tekkinud õigus hüvitisele, kuid tulevikus tekkivate uute juhtumite puhul ei hakkaks riik enam likvideeritud tööandjate eest hüvitist maksma.

Ühtekokku maksab riik likvideeritud tööandja asemel hüvitist rohkem kui 1500 isikule ning aastas on sotsiaalkindlustusamet võtnud hüvitise maksmise kohustuse tsiviilkoodeksi alusel üle keskmiselt 30 juhul. Seaduseelnõu tuleb riigikogu täiskogu ette kolmandale lugemisele ehk lõpphääletusele 26. märtsil.

Eelnõu koostati õigusaktide revisjoni tulemusena ning sellega muudetakse, täiendatakse või tunnistatakse kehtetuks ligi 50 erinevat seadust.