Kõigepealt luuakse rahulolu hindamise kontseptsioon, sest nii suuremahuline mõõtmine peab põhinema rahvusvaheliselt tunnustatud teadustulemustel ning eri riikide headel kogemustel. Kontseptsioon on plaanis saada valmis aprillis-mais ning küsimustikud 2016. aasta lõpuks. Esimesed hindamised toimuvad järgmisel aastal.

Eesmärk on hinnata õppijate, lapsevanemate, õpetajate (sh õppejõud ja koolitajad) ning vilistlaste ja tööandjate rahulolu hariduse eri aspektidega – kuidas vastavad õppe sisu ja saavutatud tulemused ootustele, kuidas toetavad koolid elukestvaks õppeks vajalikke oskusi ja hoiakuid, milline on tagasiside õpikeskkonna, sotsiaalsete suhete ja tugiteenuste kohta. Rahulolu üleriigiline mõõtmine annab võrreldavat tagasisidet nii koolidele, koolipidajatele, õpilastele kui ka vanematele.

Ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul aitab rahulolu hindamine märgata õppeasutuste tugevusi ja ka arendamist vajavaid külgi. "Eesti ühiskonnale ja majandusele on oluline, et inimesed õpiks. Arengud tehnoloogias ning majanduses eeldavad enda pidevat harimist ning selle eeldus on haridussüsteem, mis toetab huvi õppimise vastu. Näiteks tööandjate ja vilistlaste tagasiside aitab parandada koolides antavate oskuste vastavust tööturu ootustele," rõhutas Aune Valk.

Taustaküsimustikud riigieksamite juures

Eelmisel aastal toimus rahulolu mõõtmise pilootprojekt üldhariduskoolides. Matemaatika ja eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami ning gümnaasiumi riigieksami sooritajad ja nende õpetajad täitsid küsimustikke, mis andsid infot, millised on õpilaste hinnangud suhetele kaasõpilastega, rahulolu õpetajatega ning arvamused kooli kohta. Samuti seda, kuidas need hinnangud on seotud eksamitulemustega.

Küsitlustulemuste analüüsid näitavad, milliste valdkondadega on õpilased rahul ja millistega pigem mitte. Näiteks 56% õpilastest oli ühtviisi rahul nii oma kooliga üldiselt kui ka õpetajate ja kaasõpilastega. Tulemused kinnitasid, et õpilaste rahulolu on seotud nende hakkamasaamisega koolis. Madal rahulolu kooli ja õpetajatega on seotud madalamate õpitulemustega. Rahulolu hindamine annab koolidele väärtuslikku tagasisidet õpilaste toimetuleku kohta, kooli tugevuste ja kitsaskohtade kohta.

Eksamitele ja tasemetöödele lisatakse ka edaspidi taustaküsimustikke, et uurida õpikogemusi ja õpetamispraktikaid eksamiaines ning saada infot kooli õpikeskkonna kohta ja mõista nende seoseid õpitulemustega.

Taust

Riik seadis Eesti elukestva õppe strateegias üheks suureks eesmärgiks, et õpe arvestaks enam õppija individuaalseid vajadusi ning toetaks huvi õppimise vastu. Samuti on eesmärk omandatud oskuste parem vastavus tööturu vajadustele.

Üks strateegia võtmenäitaja on eri osapoolte rahulolu elukestva õppe toimimisega.