Ka eelnevad auditid on näidanud, et õppelaenuvõlglastega seotud nõuded on pidevalt kasvanud - viie aastaga 2,3 miljonit eurot ehk poolteist korda.

Auditi järgi ei ole ministeerium suutnud järgida seatud tähtaegu käendajate teavitamisel ega ka võlglaste kohtusse saatmisel. Kõik see päädib aga nõuete aegumisega.

2011. aasta sügisel alustas ministeerium küll riigihankemenetlust, et tellida õppelaenuvõlgade sissenõudmise teenus, kuid see tunnistati 2012. aasta aprillis kehtetuks, sest pakkumused ei olnud omavahel võrreldavad.

Samal ajal kasutas ministeerium abitööjõudu, kelle abil laekus 2011. aastal õppelaenuvõlglastelt eelarves planeeritust umbes kaks korda suurem summa. Ka riigikontrolli arvates on meetmetest olnud kasu, kuid see ei tohiks jääda ühekordseks üritamiseks.

Haridus- ja teadusminister vastas riigikontrollile, et jätkavad "võimaluste piires täiendavate meetmete rakendamist".

Kokku on nõudeid õppelaenuvõlglaste vastu 6,5 miljonit euro ulatuses.