Prokuratuur ei ole Savisaarele esitatud süüdistusest loobunud ning isiku vastutuse osas tehtav lõplik seisukoht peaks olema sellises olukorras vaidlustatav. Sama toetab ka varasem kohtupraktika, kus sarnastel alustel kriminaalmenetluse lõpetamist maakohtu poolt on olnud võimalik kõrgema astme kohtutes vaidlustada.

Prokuratuuri sisulised vastuväited maakohtu määrusele seisnevad selles, et Savisaarele on tehtud viimase aasta jooksul kaks terviseekspertiisi, mis mõlemad on jõudnud järeldusele, et Savisaar on võimeline osalema kohtuistungitel. Seetõttu jääb prokuratuurile arusaamatuks, miks on kohus oma määruses tuginenud ainsale eriarvamusele jäänud eksperdi hinnangule ning ühele kiirabibrigaadi väljasõidule.

Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus selgitas, et prokuratuuri hinnangul on kohus jätnud kuue tervisekspertiisi teinud arsti ekspertarvamuse põhjendamatult kõrvale ning pole veenvalt selgitanud, miks kohus leiab, et ekspertiis oma lõppjärelduses ei ole kohtu jaoks arvestatav ja Savisaar ei ole võimeline kohtuistungitel osalema.

„Ka viimase istungi ajal viibis süüdistatav taas SA Jõgeva haiglas ning seejuures ei esitatud haiglas viibimise põhjuste kohta kohtusaalis ühtegi ametlikku dokumenti. Lisaks viitab see sellele, et viimaste kohtuistungite toimumise ajaks on süüdistatav ühte ja kindlasse raviasutusse paigutatud, mis vajaks täiendavat selgitamist. Prokuratuur nõustub täielikult sellega, et teatud juhtudel on põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine kahtlustatava või süüdistatava äärmiselt raske tervisliku seisundi tõttu. Praegusel juhul aga ei ole maakohus teinud toiminguid selleks, et kohtus ekspertiisi teinud arste küsitleda, et saada täpsem selgus eriarvamuse põhjuste ja põhjenduste kohta ning samuti ei ole kohus kaalunud muude täiendavate tingimuste loomist, mis võimaldaksid kohtupidamisel jätkuda. Kokkuvõtvalt leiab prokuratuur, et lõpetamise otsus ei ole oma sisult põhjendatud ning põhisüüdistatava kõrvalejätmist peaks kohus eriti veenvalt selgitama,“ selgitas riigiprokurör Evestus.